:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/11/7772219t1h8e3d.jpg)
Üks tõsine peavigastus suurendas riski kolmandiku võrra ning korduvad ajutraumad kasvatasid veelgi dementsusesse jäämise riski.
Värske uuring: peatraumade arv ja tõsidus suurendavad dementsuse riski (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leiti seis ajutraumade ja dementsuse vahel hilisemas elus, vahendab ABC. Korduvad ja tõsised vigastused suurendavad riski veelgi, selgus uuringus.
USA uurijad analüüsisid 2,8 miljoni Taani inimese terviseandmeid 36 aasta jooksul, sest Taani tervishoiusüsteemis on võimalik inimeste andmeid pika ajaperioodi jooksul vaadata.
Üldiselt oli risk väike: umbes 95 protsenti inimestest, kel oli olnud väike ajutrauma, ei saanud kunagi dementsust. Kuid ainult üks tõsine ajuvigastus suurendas hilisemas elus dementsuse riski 35 protsenti võrreldes nendega, kel polnud traumat kunagi olnud. Keskmine ajutrauma suurendas riski 17 protsenti võrra ning iga järgnev trauma kasvatas riski.
Teadlased teavad, et löök pähe võib kahjustada ajurakke, kuid ei tea täpselt, kuidas see viib kognitiivsete probleemideni, ütles uuringu juhataja Jesse Fann Washingtoni meditsiinikoolist.
Uuring ei saa kinnitada põhjus-tagajärg seost, kuid teadlased proovisid kõrvaldada tulemusi mõjutavad faktorid, nagu vanus, sugu, abielustaatus ja tervis ning depressiooni esinemine. Samuti vaatasid nad teist tüüpi traumasid, nagu luumurrud ning leidsid, et ajutraumad olid dementsusega kõige tihedamas seoses.
Ajutraumade pikaajalise mõju uurimine on oluline, sest tänu paranenud ravikvaliteedile on suurem hulk inimesi, kes tõsistest traumadest eluga välja tulevad, sõnas Cambridge´i meditsiinikooli teadlane Carol Brayne teadusajakirjas Lancet Psychiatry, kus uuring avaldati.