Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/12/7774991t1h308b.jpg)
Märtsi lõpuks oli MTÜ Peaasjad kampaania «Must lumi» raames depressioonitesti täitnud üle 35 000 inimese ning enam kui pooltel olid depressiooni sümptomid üle piirnormi. Samas ei maksa endale sellist tulemust saades kohe depressiooni diagnoosi panna.
Ükski test ei ole ega saa olla depressiooni diagnoosimise ainumeetod, vaid ikka ainult abivahend põhjalikuma uuringu (tavapäraselt kliinilise intervjuu) planeerimisel, kirjutab kliiniline psühholoog Katri-Evelin Kalaus ERR Novaatoris. Lõplikke järeldusi selle põhjal teha oleks meelevaldne.
Mittespetsiifilised seisundite testid võivad psühholoogi sõnul tihti anda valepositiivseid või valenegatiivseid tulemusi. Nii võib saada diagnoosi inimene, kellel täpsemal hindamisel meeleoluhäiret ei ole või jääda diagnoosimata tegelikult haige inimene. Hetkeseisund mõjutab hinnangute andmist oma kaebustele ja häirituse määrale.
Loe depressioonist, selle äratundmisest ja ravist pikemalt ERR Novaatorist.