Saaremaal diagnoositi kahel inimesel leetrid

Leetrid on väga nakkav haigus, mille tüsistusena võib tekkida kopsu-, keskkõrva- või ajupõletik.

FOTO: Corbis/Scanpix

Sel nädalal diagnoositi Saaremaal leetrid reisilt naasnud mehel ning temaga suhelnud naisel. Tänavu on Eestis leetritesse haigestunud lisaks neile veel vaktsineerimata laps ja tema ema, kes said nakkuse samuti reisilt.

Viimati haigestunud Saaremaa naisterahva vaktsineerimisstaatus on teadmata, mees oli vaktsineeritud ühe vaktsiinidoosiga. Piisava kaitse omandab inimese organism pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist, teatas terviseamet.

Terviseameti epidemioloogilise uuringu käigus selgitati välja haigetega kontaktis olnud inimesed ning nende vaktsineerimisstaatus leetrite suhtes. Samuti on haigestunutega kokkupuutunuid nõustatud nii haiguse olemuse, ettevaatusabinõude kui vaktsineerimise teemal. Haigega kontaktis olnud inimesed peaksid jälgima oma tervislikku seisundit haiguse peiteperioodi vältel, mis on leetrite puhul maksimaalselt 21 päeva.

Möödunud nädalal registreeriti Raplamaal ka üks punetiste haigusjuht, viimati registreeriti see haigus Eestis 2013. aastal. Leetreid ja punetisi loetakse eriti nakkavateks nakkushaigusteks, mille puhul sajast vaktsineerimata ja läbipõdemata inimesest võib haigestuda kuni 98. Samas on mõlemad vaktsiiniga välditavad haigused, kaasaaegse MMR (leetrite-punetiste-mumpsi) vaktsiini efektiivsus leetrite ja punetiste osas on üle 95 protsendi.

Leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimine on lastele tasuta. Kõik lapsevanemad, kes on varem keeldunud oma laste vaktsineerimisest, võivad selleks pöörduda oma lapse perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Immuniseerimiskava kohaselt immuniseeritakse lapsi kahe MMR-vaktsiini doosiga vanuses 1 ja 13 eluaastat.

Eestis registreeritakse endiselt üksikuid leetrite ja punetiste haigusjuhte, mis on seotud reisimisega. Kuna paljudes Euroopa riikides ja väljaspool Euroopat esineb laiaulatuslikke leetrite puhanguid, soovitab terviseamet ka täiskasvanutel mõelda leetritevastase kaitse uuendamisele. Eriti tasub vaktsineerimisele mõelda palju reisivatel inimestel ning neil, kelle lähikonnas on immuunpuudulikkusega inimesi.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant, levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Leetritel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haiguse tüsistusteks võivad olla raskekujuline kopsupõletik, keskkõrvapõletik või peaajupõletik.

Kes ja kus peaksid end vaktsineerima?

  • Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid põdenud, end vaktsineerinud või kel pole andmeid oma vaktsineerimise kohta, võiksid lasta end vaktsineerida kahe MMR (leetrid-punetised-mumps) vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.
  • Täiskasvanuil, kes on vaktsineeritud leetrite vastu ühe doosiga, kes on vaktsineeritud kahe doosiga aastatel 1980–1992, kes reisivad palju, kelle peres on immuunpuudulikke või kes töötavad tervishoiuasutustes, tasub uuendada ja tugevdada kaitset teise vaktsiinidoosiga. 
  • Leetrite vastaste antikehade olemasolu organismis saab lasta kontrollida spetsiaalse uuringuga, mida pakuvad erinevad laborid.
  • MMR vaktsiin on vastunäidustatud rasedatele. Naised, kes on end MMR-i vastu vaktsineerinud või kaitset uuendanud, peaksid hoiduma rasestumisest vaktsineerimisele järgneva kuu jooksul või perioodil, mida soovitab arst.
  • Täiskasvanud saavad end vaktsineerida kas vaktsineerimiskabinetis või perearsti juures. Mõistlik oleks eelnevalt aeg kokku leppida ja täpsustada hetke vaktsiinivaru. Täiskasvanutele on vaktsineerimine tasuline.

Loe ka neid

Tagasi üles