Seitse ohutegurit, mis suurendavad südamehaiguste riski

Suitsetamine suurendab infarktiriski juba peale 40. eluaastat.

FOTO: Marin Conic/PantherMedia / Marin Conic

Järjest rohkematel inimestel on vähemalt üks südame- ja veresoonkonnahaigusi soodustav tegur. Eesti asub piirkonnas, kus on 90-94 protsenti inimesi, kellel on mitu kardiovaskulaarset riskifaktorit.

«Meile teada olevad riskifaktorid, nagu kõrge vererõhk, diabeet või suitsetamine põhjustavad 90 protsendil juhtudest infarkti,» rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhata Tiina Uuetoa.

Meestel hakatakse riskifaktoreid hindama alates 40 ja naistel alates 50 eluaastast. Südamehaiguste ja vähi riskifaktorid kattuvad suures osas. 

Kõrgvererõhktõbi

Esmane kõrge vererõhu diagnoos langeb aastatesse 55-64. Leida üle 75 aastast inimest, kel oleks normaalne vererõhk, on peaaegu võimatu. Süstoolne vererõhk tõuseb, sest veresooned muudavad jäigemaks. Kõrge vererõhk kahjustab neere, südant, aju. Vererõhk ise ei tapa, kuid põhjustab tüsistusi.

Suitsetamine

Isheemiatõve riskitegurina tuntud juba üle 40 eluaasta. Suurendab infarktiriski umbes kaks korda ja noorematel isikutel isegi rohkem. Eesti elanikest pole kunagi suitsetanud 20–30 protsenti mehi ja umbes 50 protsenti naistest.

Kehaline liikumatus

Regulaarne kehaline aktiivsus on soodne vererasvade mõjutaja. Kellel on juba infarkt või südame isheemiatõbi, nendel võimaldab füüsiline aktiivsus vähendada suremust.

Diabeet ja südame isheemiatõbi

Suhkruhaigus tõstab südameinfarkti riski kõige rohkem. 1980. aastatest diabeetikute arv kasvanud neli korda

Kõrge LDL kolesteroolitase

Väike kolesteroolitaseme langus annab suure kasu. 2-3 mmol /L LDL kolesterooli langust võrdub 40-50 protsenti südame- veresoonkonnahaiguse riski vähenemisega.

Rasvumine

Meestel võiks olla vööümbermõõt 94 sentimeetrit ja mitte üle 102 sentimeetri. Naiste soovituslik talje ümbermõõt on 80 sentimeetrit ja mitte üle 88 sentimeetri. Vööümbermõõtu mõõdetakse püsti seistes ja välja hingates.

Tervisele ebasoodne on õunatüüpi rasvumine, kus rasv koguneb kõhule ja vöökohale. Suurbritannia näitel on rasvunud kuus meest kümnest, naistest viis kümnest.  Õunatüüpi rasvumine on viimase kahekümne aastaga naistel kahekordistunud, ka kolmandikul meestest on kõhutüüpi rasvumine. Täiskasvanu kehamassiindeks võiks jääda alla 25.

Naistel ja meestel on võrdne risk

Kuigi võib olla arvamus, et infarkt puudutab rohkem mehi, siis on see sama oluline naistehaigus. Naistel on südame-veresoonkonna haigusi sama palju kui meestel ja naistel on suremus isegi suurem. Nooremates vanuserühmades on ülekaalus mehed. Naised on enamasti 10 aastat vanemad, kui nad oma esimest müokardinfartkti põevad.

Viimase kümne aasta jooksul on suremus isheemiatõvesse ehk infarkti langenud umbes 30 protsenti (ennetus ja haiglaravi). Regulaarne arsti juures käimine ja riski alandamine vähendab haigestumist.

Kriitilise tähendusega riskifaktorid on kõrge vererõhk, kolesterool, suitsetamine ja diabeet. Nende nelja riskifaktori mõjutamisega võib elueas juurde võtta kuni 10 aastat.

Tagasi üles