Doktoritöö: läkaköha esineb Eestis ligi 500 korda tihedamini, kui riiklikes andmetes näha

Täiskasvanud põevad läkaköha enamasti kergelt. Foto: panthermedia.net / Wavebreakmedia ltd

Inimesed puutuvad läkaköha bakteriga kokku ligi 500 korda tihedamaini kui seda näitab riiklik statistika ehk registreeritud haigestumus, leidsid oma uuringutega Eesti teadlased.

Läkaköha vastu vaktsineerimine on olnud edukas ning suur osa haigusjuhtudest põetakse läbi ilma eriliste sümptomiteta, selgus arst Piia Jõgi eile Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst. 

«See tähendab, et enamus inimesi, kes läkaköha bakteriga kokku puutuvad ei jää õnneks haigeks ja haigeks ei jää nad seetõttu, et nad on varem läkaköha põdenud või on olnud lapsepõlves vaktsineeritud,» seletas ta. Kahjuks ei anna läkaköha põdemine ega ka vaktsineerimine  eluaegset kaitset ja seega esinevad mõned läkaköha juhud ka täiskasvanute hulgas.

Läkaköha klassikalised sümptomid on läkastavad köhahood, kõõksuv sissehingamine köhahoo lõpus ja köhahoojärgne oksendamine. «Nii põevad läkaköha vaktsineerimata väikelapsed. Teismelised ja täiskasvanud, kes on vaktsineeritud või on lapsepõlves läkaköha põdenud, läkaköha bakteriga kokkupuutes enamasti ei haigestu või kui haigestuvad siis 1-2 nädalat kestva mitteläkastava köhaga,» rääkis Jõgi.

Kõige ohtlikum alla üheaastastele

Läkaköha on raske, lausa eluohtlik haigus alla üheaastastele lastele, keda ei ole vaktsineeritud. Eestis hakatakse lapsi vaktsineerima läkaköha suhtes kolme kuu vanuselt ja seega on esimesed kolm elukuud kõige kriitilisemad. Läkaköhaga alla üheaastased vaktsineerimata lapsed satuvad tavaliselt haiglasse ja tihti vajavad ka intensiivravi.

Teistes vanusrühmades enamasti eluohtlike seisundeid ei teki. Kui inimene on kokku puutunud läkaköha tekitajaga ja ise haigeks ei jää, siis sellest tema tervisele üldjuhul mingit ohtu ei ole. Harvadel juhtudel võib läkaköha bakteriga kokku puutunud inimene (kes ise haige ei ole) seda edasi kanda teistele inimestele ja siis võivad haigestuda need, kes on oma vanuse tõttu või muudel põhjustel vaktsineerimata.

«Näiteks Inglismaal ja mitmetes teistest Euroopa riikides vaktsineeritakse rasedaid läkaköha suhtes. Sellel on kaks eesmärki - 1) kaitsta rasedat ja värsket ema läkaköha eest; 2) raseda vaktsineerimisel läkaköha vaktsiiniga läbivad kaitsvad antikehad platsenta ja kaitsevad imikut läkaköha eest niikaua kuni last saab vaktsineerida,» rääkis Jõgi. See on tema sõnul tegelikult ainuke meetod, kuidas saab 0-3-kuust last läkaköha eest kaitsta.

Vaktsineerimine vähendab haigusjuhte

Kui vaadata riiklikult registreeritud haigusjuhte, mis on langenud 97 juhult 100 000 elaniku kohta 4-5 haigusjuhuni 100 000 elaniku kohta alates 2010 aastast kuni tänaseni, siis saab Jõgi sõnul kinnitada, et 2008. Eesti immuniseerimiskavasse lisatud läkaköhavaktsiini doos kooliminevatele lastele ja 2010. aastal põhikoolilõpetavatele lastele on kindlasti vähendanud läkaköha haigusjuhte.

Alates 2012. aastast on Eestis riiklikult registreeritud haigestumus läkaköhasse olnud suhteliselt madal 4-5 juhtu 100 000 elaniku kohta. Riiklikult registreeritakse haigusjuht siis, kui arst annab läkaköhaga patsiendist teada Terviseametile.

Kuna kõige raskemalt haigestuvad tavaliselt alla üheaastased lapsed, siis nende haigestumust on väga oluline jälgida. Viimastel aastatel haigestub läkaköhasse mõni üksik alla üheaastane laps ja viimane läkaköhast tingitud surmajuht Eestis oli 2007.aastal. «Seega, me saame öelda, et hetkel kasutusel olev läkaköhavastane vaktsineerimiseskeem on siiani olnud tõhus. Seda kinnitab ka fakt, et me leidsime läkaköha köhivate patsientide hulgas suhteliselt harva,» nentis arst.

Riiklikult registreeritakse Eestis väga vähe läkaköha juhte üle 60-aastaste hulgas. Samas selgus antikehade uuringus, et kõik vanusgrupid puutuvad enam-vähem võrdselt läkaköha bakteriga kokku. Vanematel inimestel läkaköha sümptomite selgeks tegemine vajab doktori sõnul veel edasisi uuringuid. «Me tegelikult ei tea seda, et milliste sümptomitega vanemad inimesed läkaköha põevad. Tõenäoliselt nad ei köhi, sest kui me otsisime köhivate patsientide hulgast läkaköhaga inimesi, siis üle 60-aastaste hulgas me läkaköha ei leidnud,» sõnas Jõgi.