Naaberriikidest ostis alkoholi üle kolmandiku eestimaalastest

Alko1000 Market alkopood Eesti-Läti piiril.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Seos piiri taga alkoholi järel käimise ja alkoholitarbimise sagenemise vahel on olemas, kuigi üldist suundumust tarbida vähem alkoholi on näha ka n-ö alkoholituristide seas.

Alkoholitarbimine on viimase kümnendi jooksul langenud ja seda peamiselt igal nädalal alkoholi tarbinud inimeste arvelt, toodi välja sotsiaalministeeriumi värskes küsitlusuuringus. Iganädalaselt tarbib alkoholi 19 protsenti vähemalt 15-aastastest elanikest.

Sagedasi alkoholitarbijaid on rohkem meeste ja üle 1000-eurose neto sissetulekuga inimeste seas. Uuringut tutvustanud Vaike Vainu Turu-uuringute ASist tõdes, et levinud müüt, nagu tarbiksid rohkem alkoholi vähemharitud või väiksema palgaga inimesed, ei pea paika. Keskmisest enim alkoholi tarbinute seas olid näiteks ettevõtjad, juhid ja tippspetsialistid.  

Alkoholi tarbivatest elanikest 35 protsendi hinnangul on nende alkoholitarbimine 2017. aastal varasemaga võrreldes vähenenud ja 7 protsendi hinnangul suurenenud. Vähenenud oli eelkõige 25- kuni 34-aastaste ning enam kui 75-aastaste seas. Alkoholitarbimist vähendanud inimeste osakaal on keskmisest suurem Kesk-Eestis, 401-650-eurose netosissetulekuga rühmas ning pensionäride seas. 

Samas alkoholitarbimist suurendanute seas paistsid silma mehed, eriti nooremad mehed, 15- kuni 24-aastased inimesed ning alg- või põhiharidusega inimesed. Näiteks üliõpilased või inimesed, kel pole sissetulekut. 

Seos piiri taga alkoholi järel käimise ja alkoholitarbimise sagenemise vahel on olemas. Samas jääb küsimus, kumb on põhjus ja kumb tagajärg.

77 protsenti elanikest odavama alkoholi koju varumise nimel spetsiaalset reisi ette ei võtaks, 23 protsenti oleks selleks aga teoreetiliselt valmis. Spetsiaalse alkoholireisi võtaks ette pigem rohkem alkoholi tarbivad inimesed. 

Enamik spetsiaalset reisi ette ei võtaks.

FOTO: Turu-Uuringute AS

Viimase 12 kuu jooksul on naaberriikidest (odavamat) alkoholi ostnud 39 protsenti elanikest, sh 46 protsenti alkoholi tarbivatest elanikest. N-ö alkoturistide osakaal on keskmisest suurem nooremates vanuserühmades.

«Uuringust selgus, et alkoholitarbimise suurenemine on keskmisest levinum nende seas, kes on käinud alkoholi toomas piiri tagant, seega on seos piiri taga alkoholi järel käimise ja alkoholitarbimise sagenemise vahel olemas,» ütles Vainu. Ta lisas, et samas jääb küsimus, kumb on põhjus ja kumb tagajärg, sest üldine suundumus on siiski selgelt alkoholitarbimise vähenemisele ja seda ka nende inimeste seas, kes on ostnud odavamat alkoholi naaberriikidest.

Enamasti ostetakse alkoholi kaasa muul eesmärgil tehtud reisi käigus või kasutatakse n-ö vahendajate abi. Vaid 10 protsenti elanikest (sh 12 protsenti alkoholi tarbivatest elanikest) tegi odavama alkoholi ostmiseks spetsiaalse reisi, tõdes Vainu. N-ö alkoturistide osakaal on ootuspäraselt kõrgeim Lääne- ja Lõuna-Eestis, kuna need piirkonnad asuvad Läti piiri lähedal. Samas on osakaal suhteliselt kõrge ka Põhja-Eestis. 

Suundumus on alkoholitarbimise vähenemisele, ning seda ka nende inimeste seas, kes on ostnud odavamat alkoholi naaberriikidest. 

Inimeste enda sõnul alkoholitarbimine vähenes.

FOTO: Turu-Uuringute AS

Uuringus andsid inimesed ise hinnanguid sellel, kuidas alkoholitarbimine on muutunud. Küsitluses osalesid 15-aastased ja vanemad Eesti elanikud. Valim oli 1005 inimest ning uurimismeetodiks oli valitud silmast-silma küsitlus vastajate kodudes omnibuss-meetodil. Küsitlusperiood oli 8. – 23. märts. Müügimahtudest lähtuvalt arvutatud alkoholitarbimise näitajad avaldab Konjunktuuriinstituut mais.

Mida muudaks arst?

Psühhiaater Ants Kask tõi välja Eesti kitsakohad, mida saaks tulevikus parandada. «Psühhiaatritena oleme väga mures, et esmane alkoholitarvitamise iga nooreneb,» lausus dr Kask. Ta lisas, et sageli soosivad seda vanemad, keskkond või sotsiaalsete gruppide väärtushinnangud.

Kase hinnangul oleks tervise seisukohalt kasulik tõsta alkoholi tarvitamisega alustamise aega, kuna 18-aastane on siiski väga noor. «Mida kõrgem piir, seda kasulikum,» nentis ta.

Psühhiaatri sõnul tõstavad teatud terviseseisundid sõltuvuse tekkimise riski. Lastel võib selleks olla näiteks tähelepanu- ja aktiivsushäire. Ka võib olla alkoholiga probleeme neil lastel, kelle ema tarbis raseduse ajal alkoholi. «Alkoholiprobleemid ei teki tavaliselt n-ö tühjale kohale, vaid sageli on olemas eelnev vaimne häiritus,» ütles Kask.

Kask tõi välja, et ka soovituslikes piirides alkoholi tarbimine võib mõjutada negatiivselt ajutegevust ning see mõju võib aastate jooksul kumuleeruda. Ta avaldas lootust, et tulevikus vaadatakse need riskipiirid üle.

Tema hinnangul saaks rääkida madalast alkoholitarvitamise riskist, kui aastas tarbitaks 1 liiter absoluutset alkoholi elaniku kohta, mitte 8, mis on praegu eesmärgiks seatud. Tohtri hinnangul on see võimalik, kui inimesed teadvustavad, et nad ei saa alkoholitarbimisest kasu, vaid see teeb neile kahju.

Tema hinnangul peaks alkoholitarbimine jääma sel juhul väga harvadeks juhtudeks. «Turvalist alkoholipiiri pole olemas,» lausus dr Kask, viidates uuringutele, mille järgi suureneb ka vähese alkoholitarbimisega rinnavähi risk.

Praegu on aga alkoholtarvitajad ühiskonnas suures osas leidmata ja ravimata. Levinud on arvamus, et alkoholism pole ravitav ja seetõttu pöördutaksegi ravil tihti liiga hilja. Vaid 10 protsenti probleemiga silmitsi seisjatest pöördub ravile.

Alkoholi tekitatud tervisekahjusid inimene sageli ise ei teadvustagi. Näiteks tekitab alkohol kognitiivseid kahjustusi, millest osa võivad olla pöördumatud või võtab nende taastumine aastaid.  Inimest ravi edukuse puhul on oluline tegelda ka kaasuvate häirete, näiteks ärevuse ja depressiooniga. Küll aga on psühhiaatri sõnul tihti keeruline öelda, kumb probleem tekkis enne.

Dr Kask suhtub alkoholiaktsiisi tõstmisesse positiivselt. 

Populaarne

Tagasi üles