Uuring: igapäevane dušš teeb su haigustele vastuvõtlikumaks

woman is taking a shower and relaxing Foto: Nils Weymann/PantherMedia / Nils Weymann

Nii nagu ühegi toidu ega harjumusega ei maksa liialdada, ei tasu seda teha ka enda pesemise puhul, kuna see võib kasu asemel teha kahju.

Liiga sage pesemine võib vähendada naha vedelikutaset, mistõttu muutub nahk kuivaks ja hakkab ketendama. See saatuslik viga aga võimaldab bakteritel organismi kergemini siseneda, hoiatab Columbia Ülikooli teadlane Elaine Larson. Tema sõnul pesevad inimesed end tihti just selles usus, et haigestumise riski vähendada, ent sage pesemine teeb kehaga siiski muudki kui pelgalt eemaldab kehalõhnad, vahendab Daily Mail.

Liiga sage veemõnude nautimine peseb kehalt maha ka loomuliku rasu, mis omakorda võib häirida kehapinnal toimetavate heade, immuunsüsteemi toetavate bakterite osakaalu, lisas George Washingtoni Ülikooli dermatoloogiaprofessor Brandon Mitchell.

«Keha on tegelikult väga hästi toimiv õlitatud süsteem. Ma arvan, et paljud inimesed pesevad end liiga sageli,» sõnas Mitchell ning lisas, et paarist korrast nädalas enamikule täiesti piisab. Ta soovitab igapäevastel duši all käijatel jätkata selle harjumusega ainult siis, kui nende nahk tundub terve ja elastne. Kuiv nahk võib juba olla ohumärk. Niisamuti pole tema sõnul tingimata vaja kogu keha seebitada, vaid kasutada seda ainult kehaosadel, mis kergemini haisema kipuvad (kaenlaalused, jalad, suguelundid).

Inimesed, kel on kuivad juuksed, võiksid piirduda ühe pesukorraga, rasuste juuste omanikele ning kõõmaga hädas inimestele peaks tegelikkuses piisama paarist-kolmest pesukorrast nädalas. Vastasel juhul lükkub naha normaalne rasutootmine lihtsalt paigast. Dr Larson lisas, et terve keha sagedase küürimise asemel peaks keskenduma rohkem kätepesule, sest just käed puutuvad enim kokku igasugu pisikutega. Tihti tuleks vahetada ja pesta pigem riideid, sest nendesse koguneb tänavatolmu, keha pealt pärit surnud naharakke ja palju muud, mis samuti võib haigusriski suurendada.