Miks juuksed vananedes välja langevad?

Juuksekadu puudutab igaüht, aga erineval määral.

FOTO: Tomas Anderson / PantherMedia / Tomas Anderson

Juukseid kaotavad ühel hetkel kõik, kuid igal ühel juhtub see erineval ajal ja erinevas ulatuses.

Juustekaotus võib tähendada enesehinnangu langemist ning panna inimest raha kulutama erinevate imenippide peale, mis nende kiharad päästaksid. Tõsiasi on see, et kõik kogevad juuksekarvade vähenemist, vahendab ABC

Kuigi kiilanemine võib olla tuntud rohkem meesteprobleemina, siis Üle 50 protsendi naistest kogeb vananedes kerget juustekadu ning umbes 20 protsendil tekib keskmine või tõsine juuste vähenemine.

Juuksed koosnevad valgust nimega keratiin. Nad on kinnitunud folliikulitele, mis varustavad juuksejuurt hapniku ja toitainetega ning määrivad juust rasuga. Inimkeha on täielikult folliikulitega kaotud, välja arvatud peopesad, jalatallad ja huuled. Enamasti on foliikulid imepisikesed ning karvad, mida nad toodavad, ei kasva kuigi pikaks.

Osades piirkondades hakkavad karvad paremini silma ning kõige tugevamalt kasvavad need pealael. Juuksed kasvavad pidevalt, puhkavad, langevad välja ning uuenevad. Kuna juuksekarvad kasvavad erinevas tempos, siis ei lange kõik korraga välja. Peanahalt langeb päevas maha 50–200 juuksekarva. Ning ühe karva eluaeg on keskmiselt 2–3 aastat.

Osadel meestel aeglustub juuksekasv ning iga karva kasvufaas muutub lühemaks ning puhkefaas pikemaks. Lõpuks muutuvad juuksekarvad, mis kasvavad nii lühikeseks, et nad paistavad juuksefoliikulist vaevalt välja.

Juuksekadu algab külgedelt ning pealaelt ning levib sealt edasi, samuti taandub juuksepiir. Sellist juuksekadu tuntakse meestüüpi kiilaspäisuse androgeense alopeetsia nime all. See on levinuim kiilaspäisuse tüüp, mis mõjutab umbes pooli kõigist üle 50-aastastest meestest ja rohkem kui 80 üle 70-aastastest.

Naistel esineb samuti juuksekao muster, kuid selle avaldumine on vähem levinud kui meestel. Naistel harvenevad juuksed pealael ning kiilaid laike ei teki. Tihti tähendab see poolte juuste kaotamist, kuid juuksed võivad minna nii äärmuslikult õhukeseks, et see muutub probleemiks.

Olenemata sellest, millised müüdid juuste kaotamise kohta levivad, on nii nais- kui meestüüpi juustekao põhjuseks geneetika ja hormoonid. Kas see juhtub või mitte, millises vanuses ning kui ulatuslikult, sõltub inimese geenidest. Arvatakse, et mitu geeni määravad selle, kui vastuvõtlik inimene juustekaotamisele on. Need geenid võivad tulla nii ema kui isa poolt. Geenide omavaheline mõju määrab juustekao ulatuse järeltulijatel.

Pärilikku, vanusest tingitud juustekadu ei ole võimalik ravida. Juustekasvu on võimalik osaliselt stimuleerida, kuid enamasti mitte täielikult taastada. Võimalik on blokeerida androgeenide tegevust peanahas või juukseid stimuleerida. Süsteemse ravimina kasutatakse finasteriidi tablette.

Pihustataval kujul on kasutusel ka ravim minoksidiil, mis stimuleerib juuste kasvu. Samuti on erinevaid naistele mõeldud ravimeid, mis blokeerivad androgeenide mõju. Mida kauem on juustekadu kestnud, seda rohkem juukseid on tagasipöördumatult kadunud.    

Tagasi üles