Meditsiiniõiguse ekspert ei soovita terviseandmeid telefoni teel jagada

Alati tasub kaaluda, kas telefoni teel terviseandmete küsimine on turvaline variant.

FOTO: PantherMedia / Scanpix / Wavebreakmedia ltd

Oleme astunud pika sammu edasi ajast, kui paberarhiiv asus registratuuritöötaja selja taga ja seda võis märki maha jätmata uurida, sõnas meditsiiniõiguse ekspert Ant s Nõmper tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Mai lõpus hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmekaitse üldmäärus, mille ka Eesti üle võtab. Seni ei ole siinsed andmekogud küberkurjategijatele väga suurt huvi pakkunud ja seda kolmel põhjusel – Eesti on liiga väike, eesti keelest ei saada aru ning samuti oleme teadlikult juba aastaid oma andmekogusid turvanud. 

Samas oli hiljuti juhtum, kus kurjategija häkkis sisse perearsti IT-süsteemi ja nõudis lunaraha selle eest, et krüpteeritud andmed uuesti lahti teha. «Toodud näide ilmestabki, et väärtus ei ole meie andmetes, vaid võimaluses raha välja pressida teenuseosutajalt, kes on jätnud turvanõuded täitmata,» kommenteeris Nõmper.

Uus andmekaitsemäärus arstidele midagi revolutsioonilist kaasa ei too, sest vaikimisvanne kehtib juba Hippokratese ajast. Küll aga arutavad inimesed omavahel, kes ikkagi võivad patsiendi andmeid näha? Mida arvata registratuuritöötajast, kes saatekirju edastades tundlikke terviseandmeid näeb?

«Mina kindlasti tervitan digisaatekirja võimalust, mis on suur samm edasi ajast, kui töötaja selja taga oli kogu paberarhiiv, kust oli võimalik kõiki andmeid vaadata märki maha jätmata,» sõnas Nõmper, lisades, et meditsiin on meeskonnatöö, kuhu kuuluvad ka mittemeedikust personaliliikmed.

Nõmper nentis, et kui usaldame süsteemi, peame ka inimesi usaldama. «Ja kui ka keegi rikub saladuse hoidmise põhimõtet, on võimalik nii tema enda kui ka arstikeskuse vastav karistamine,» lisas ta.  

Olulise teesina tuleb määrusest välja, et inimese andmed kuuluvad talle endale. Digiloos saab juba praegu oma terviseandmetega tutvuda. Samuti jälgida, kes on neid vaadanud ja reageerida, kui tekib küsimus, miks on baasis käinud arst, kellega inimene ei ole kokku puutunud.

«Siinkohal tahan rõhutada, et üldjuhul ei ole tegemist pahatahtlikkusega, vaid haiglatöös ongi palju juhtumeid, kui arstid omavahel konsulteerivad. Aga kui patsiendil tekib kahtlus, peab küsima,» rääkis Nõmper. Vajadusel saab inimene digiloos ise oma andmed kinni panna. Meditsiinõiguse ekspert lisas, et kui patisendil puudub usaldus süsteemi vastu, võib lahendada olukorra nii, et andmed avada vaid ajaks, kui toimub arstivisiit, ning hiljem need taas kinni panna. 

Samas suhtlevad arst ja patsient sageli telefoni või e-kirja teel. Kuidas oleks õige? «Telefoni ma ei soovita, küll aga isikukoodiga seotud eesti.ee meiliaadressi. Samuti on võimalik arstil andmeid tasuta krüpteerida ja patsiendil avada,» sõnas Nõmper, lisades, et arstidel on see võimekus olemas, kuid patsiendid peavad ise ka sammu vastu astuma, kui soovivad oma isikuandmeid turvaliselt vahetada.

Kuula Nõmperi selgitusi saatest pikemalt SIIT. 

Loe ka neid

Tagasi üles