Tehnilise Järelevalve Ameti statistika põhjal toimus möödunud aastal kõigist teatatud elektriõnnetusest ligikaudu veerand lastega.
Eestis on lastega seotud elektriõnnetusi liiga palju
24. mai 2011, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Elektriõnnetuste juures teeb meid eriti kurvaks see, et enamik nendest on teadliku käitumisega välditavad,» ütles Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere.
Ta lisas, et elektriohutuse temaatika muudab eriti keeruliseks elektri olemus. «Elekter tundub ohutu, sest seda pole võimalik näha, kuulda ega tunda, enne kui on hilja. Olulise osa oma teavitustööst suunamegi seetõttu just lastele, sest erinevalt täiskasvanutest teadvustavad lapsed elektri ohtlikkust vähem ning ei oska ka ohumärke mänguhoos tähele panna,» rõhutas ta.
Teavituskampaania raames koolitavad Jaotusvõrgu töötajad lapsi maakondlikes ohutuslaagrites ja Päästeala noortelaagris. Maakondlikke laagreid «Kaitse end ja aita teist» korraldavad ühiselt päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, Punane Rist, haigekassa ja kaitseliit.
Lastega juhtub elektriõnnetusi nii välitingimustes kui kodus, enamasti on põhjuseks pingestatud elektrijuhtme või sellise elektriseadme katsumine, mille pingestatud osad ei ole kaetud. Paaril viimasel aastal on lastega toimunud rasked õnnetused alajaamades, kus lapsed on mänguhoos keelatud territooriumile sisenenud ja eluohtliku elektrilöögi saanud.
Kõik Jaotusvõrgu elektrivõrgus asuvad alajaamad, kilbid ja muud paigaldised on märgistatud kollase ohukolmnurgaga, sest need on ohtlikud väljaõpet mitteomavale inimesele. Eemale tuleb hoida ka tundmatutest ja katkistest juhtmetest. Lahtist alajaama ust või alla kukkunud elektrijuhet märgates tuleb kohe helistada Eesti Energia rikketelefonil 1343.
Ka kodudes on oluline hoida elektriseadmed ja juhtmed korras ning vanematel lastele selgitada, et kõikvõimalike elektriga seotud seadmete torkimine on ohtlik.