Miks on nõudnud gripp sel hooajal juba 87 inimelu?

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Panther Media / Scanpix / Andriy Popov

  • Gripihooaeg on olnud eriliselt karm ja nõudnud tänavu juba 87 inimelu.
  • Suurim risk on üle 65-aastastel inimestel.
  • Eesti eakate vaktsineeritus gripi vastu on Euroopa Liidu madalaim.

Eesti gripisuremus on võrreldes Euroopaga lubamatult suur, spetsialistid põhjendavad seda inimeste vähese vaktsineerituse, haiglate parema infovahetuse ja paremate diagnoosivõimalustega. 

Gripp erineb teistest hingamisteede viirusnakkustest, sest on ainuke, mida on võimalik ravida ja ennetada. Samas on see haigus ka tunduvalt ohtlikum. «Gripiviirus paljuneb hingamisteedes ja kahjustab kopsukudet. Hingamisteedest ei pääse enam piisavalt hapnikku vereringesse ja tekivad hingamisraskused,» seletas Märtin. Ta lisas, et seetõttu on üks põhilisi gripitüsistusi kopsupõletik, mis võib küll algselt olla viiruse tekitatud, kuid hiljem lisandub hulka ka baktereid. Sellest ei pruugigi nõrgema tervisega inimesed enam välja tulla, nentis arst. 

Gripp võib raskel kujul avalduda just eakate hulgas, kelle vastupanuvõime on juba looduslikult nõrgem. Kuigi sel gripihooajal põhiliselt levinud B-gripi tüve kaitse oli tänavu vaid neljavalentses vaktsiinis, ei mänginud see Märtini hinnangul raskete gripijuhtude puhul erilist rolli. «Põhiline gripisurmade põhjus on siiski vähene vaktsineeritus, ükski intensiivravisse sattunu ei olnud vaktsineeritud, samuti olid kõik grippi surnud ilma kaitsesüstita,» sõnas arst.

Eestis on gripi vastu vaktsineerimisega hõlmatus kõige väiksem Euroopa Liidus, kuid kõige kõrgem suremus gripist tingitud tüsistuste tõttu. «Euroopas on riike, kus vaktsineeritud on üle 50 või 70 protsendi eakatest ning ülejäänud elanikkonnal on samuti kõrge immuniseeritus,» põhjendas Märtin. Selleks, et raskeid gripijuhte vähendada, on tema sõnul ainuke võimalus rohkem vaktsineerida.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSEvõi

Maksetingimustega tutvumiseks mine www.zlick.it/kkk

Tagasi üles