Teeme selgeks: kas vaktsiinid koormavad ja nõrgestavad organismi?

Lastele on paljud vaktsiinid tasuta.

FOTO: Panther Media / Scanpix / Andriy Popov

Vaktsineerimise kohta levib erinevaid müüte, mistõttu arvatakse mõnikord, et vaktsiinid muudavad organismi nõrgemaks. Selle seisukoha lükkavad ümber allergoloog-immunoloog Krista Ress ja immunoloogia vanemteadur Kai Kisand. 

Iga päev puutume kokku miljonite erinevate antigeenidega – viiruste, bakterite, toksiinide ja teiste võõrvalkudega. Nahk ja limaskestad moodustavad mehhaanilise ja keemilise barjääri organismi kokkupuutel võõraga, kuid see kaitsekilp ei ole absoluutne. Seejuures ei ole kaugeltki mitte kõik mikroobid meile kahjulikud, mõned neist täidavad olulisi funktsioone inimorganismis. Õnneks on immuunsüsteem suuteline eristama meile ohtlikke tegureid organismile kahjututest ainetest ning organismi enda rakkudest.

Inimese immuunsüsteem on kogu keha haarav keeruline võrgustik, mille ülesandeks on organismi kaitsmine haigustekitajate eest. Immuunsüsteem tuvastab organismi sattunud võõraine ning hindab selle ohtlikkust. Seejärel aktiveeritakse vajalikud immuunsüsteemi rakud, sünteesitakse erinevaid regulatoorseid molekule ning toodetakse spetsiifiilisi kaitsekehi ehk antikehi, mille ülesandeks on haigustekitajad hävitada.

Immuunvastuse teke (kohtumine haigustekitajaga ning äratundmine, et tegu on vaenlasega, seejärel spetsiifiliste antikehade tootmise alustamine) võtab aega vähemalt nädala. Kogu selle aja jooksul on aga haigustekitajatel võimalus võimutseda meie organismis. Ja mitmed haigused, nagu näiteks difteeria, teetanus või B-tüübi hemofiilusnakkusest tingitud ajukelmepõletik on väga raske ja kiire kuluga haigused.

Õnneks on meil olemas immunoloogililine mälu ehk võime jätta meelde juba kord kohatud haigustekitajaid. Seetõttu järgmine kord, kui me uuesti selle sama haigustekitajaga kokku puutume, oskab immuunsüsteem reageerida palju kiiremini ja täpsemalt ning seetõttu inimene ei haigestu üldse või põeb haiguse läbi väga palju kergemal kujul.

Et immuunsüsteem õpiks organismi kaitsma ja saavutaks kaitsevõimekuse erinevate haigustekitajate vastu, ei pea inimene alati rasket haigust läbi põdema, vaid selleks ongi mõeldud vaktsineerimine. Vaktsiinid sisaldavad haigustekitajate ohutuid versioone, mis aitavad immuunsüsteemil kogemusi omandada ja nutikamaks muutuda. Vaktsineerimise teel tutvustatakse immuunsüsteemi rakkudele antud „haigustekitaja väljanägemist“ ning immuunsüsteem jätab selle endale meelde (immunoloogiline mälu). Seega vaktsineerimise järgselt sama tekitajaga uuesti kohtudes meie organism juba teab, kuidas end kõige paremini kaitsta.

Samas ei ole vaja karta, et vaktsineerimine immuunsüsteemi koormaks või nõrgestaks. Iga päev puutume kokku tuhandete mikroobide ja viirustega ja ei pane seda tähelegi. Kuna vaktsiinides on haigustekitaja sellisel kujul, mis haigust esile ei kutsu, siis tänapäeval kasutatavad vaktsiinid on ohutud ka kõige pisematele. Samuti ei muuda nad last vastuvõtlikumaks teiste infektsioonide ega muude haiguste suhtes, pigem on leitud vaktsiinidel kasulikku immuunsüsteemi treenivat toimet.

Apteekides ja poodides pakutakse erinevaid tooteid, mis kõik aitavad väidetavalt tugevdada immuunsust. Kuid mida täpselt tugevdada lubatakse on selgusetu. Immuunvastus peab olema tasakaalustatud: liiga tugev reaktsioon tekitab kasu asemel kahju. Õnneks suurendab enamik pakutavaid tooteid organismi esmast kaitsereaktsiooni haigustekitajale (põletik, palavik, vilets enesetunne) vaid teoreetiliselt. 

Omaette küsimus on, kas ja miks me seda ebamugavat reaktsiooni tahame üldse tugevdada? Tegelikult ei ole tervislikult toituval ja tervislikke eluviise järgival inimesel vajadust ega võimalustki oma juba optimaalselt toimivat immuunsüsteemi parandada. Ainuke võimalus immuunvastuse nutikamaks, täpsemaks ja tõhusamaks muutmiseks on vaktsineerimine. Ainult seeläbi saame oma immuunsüsteemi harida ja spetsiifiliselt just antud haiguste vastu võitlusvõimet tugevdada.

Tagasi üles