Saaremaal diagnoositi veel kahel inimesel leetrid

Leetrid. Foto: Wikimedia Commons

Terviseameti sõnul kinnitati täna Saaremaal veel kahe inimese haigestumine leetritesse. Haigestusid üle 40-aastane mees ja üle 50-aastane naine, kelle haigestumine ei ole seotud reisimisega ja kelle vaktsineerimisstaatus on teadmata.

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul on sel aastal Saaremaal laboratoorse kinnituse saanud kokku neli leetrite haigusjuhtu. «Lisaks juba kinnitatud juhtudele on terviseametil andmed veel kahe leetrite kahtluse kohta, kuid nende juhtude puhul meil laboratoorsete uuringute tulemusi hetkel ei ole,» lisas Dontsenko.  

Äsja selgunud juhtudel puudub seos saarel sel aastal varem registreeritud kahe leetrite haigusjuhuga. «Tihedas koostöös kohalike perearstidega jätkame haigestumise üksikasjade uurimise, kontaktsete väljaselgitamise ja nõustamisega,» kinnitas Dontsenko.

Leetrite viiruse leviku tõkestamiseks ja uute võimalike juhtude ennetamiseks palub terviseamet leetritele viitavate haigusnähtude ilmnemisel võtta viivitamatult ühendust oma perearstiga.

Leetrite esmased haigusnähtud on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Vaktsineerimine

Terviseamet tuletab meelde, et Eestis vaktsineeritakse kõiki lapsi vastavalt vaktsineerimiskavale kahe MMR (leetrid, mumps ja punetised) vaktsiinidoosiga vanuses 1 ja 13 eluaastat. Kui teie laps on mingil põhjusel jäänud seni vaktsineerimata, siis võite alati pöörduda vaktsineerimisealaseks nõustamiseks perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Laste vaktsineerimine on tasuta.

Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid põdenud ja kes ei ole vaktsineeritud või ei oma andmeid oma vaktsineerimise kohta, soovitab terviseamet lasta end vaktsineerida kahe MMR (leetrid-punetised-mumps) vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.

Neil täiskasvanuil, kes teavad kindlalt, et nad on aastaid tagasi vaktsineeritud leetrite ühe doosiga, soovitab amet uuendada kaitset leetrite suhtes ühe täiendava vaktsiinidoosiga. Vaktsineerimiseks tuleks pöörduda oma perearsti poole või vaktsineerimiskabinetti. Täiskasvanutel tuleb leetrite vastase vaktsineerimise eest ise tasuda.

Sel aastal on Eestis ametlikult kinnitatud kuus leetritesse haigestumist, neist neli Saaremaal ja kaks Harjumaal. Eelmisel, 2017. aastal registreeriti Eestis üks reisilt kaasa toodud leetrite haigusjuht.

Leetrite vastase vaktsineerimise ajalooline taust

Eestis hakati rutiinselt vaktsineerima lapsi leetrite vastu alates 1964. aastast. Ühe-doosiline vaktsineerimine oli kasutusel kuni aastani 1980. Pärast seda hakati lapsi vaktsineerima kahe vaktsiinidoosiga- 1,5 ja 6 aasta vanuselt. Alates 1994. aastast vaktsineeritakse lapsi MMR vaktsiini kahe doosiga vanuses 1 ja 13 aastat.