Endokrinoloog pakub lahendusi: miks ikkagi neljandik Eesti lastest on ülekaalulised?

Vallo Tillmann.

FOTO: SILLE ANNUK / PM/SCANPIX BALTICS

Värsked uuringutulemused näitasid, et suur osa eesti lastest on ülekaalulised. Tihti juba väikelapse eas lisandunud liigsed kilod tulevad valdavalt ebatervislikust toitumisest kodus. 

Euroopa laste rasvumise seire uuringust selgus, et tänapäeva elu- ja töökorraldus on jätnud jälje laste tervisele, sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi laste endokrinoloog Vallo Tillmann. «Vaid umbes pooled lapsed söövad iga päev terve perega õhtusööki. Kui mitte koos, siis vähemalt ühel vanemal tuleks püüda leida aeg, et igal õhtul lapsega õhtusööki süüa,» soovitas ta. See on tema sõnul koht, kust saavad alguse tervislikud toitumusharjumused.

Toitumise osas on endokrinoloogi esimene soovitus siiski süüa hommikusööki. «Hommikusöögi söömine mõjutas väga oluliselt seda, kas laps oli ülekaaluline või mitte. Hommikusöögi söömine mõjutas uuringus ülekaalulisust isegi rohkem kui näiteks trennis käimine. Teine soovitus on, et kui juua, siis ainult paljast vett. Piim ja mahl võiks jääda juba toidukorra juurde, ning kui neid tarbida, siis piisab ühest klaasist korraga,» sõnas Tillmann.

Kui rasvumine algab juba imikueas, peab selle taga  otsima mingit geneetilist põhjust või haigust. Kuid juba väikelapseeast on rasvumine ja ülekaalulisus tingitud juba peamiselt toitumisest. Kui laps käib lasteaias või koolis, siis oleks oluline, et teda vähemalt kord aastas mõõdetaks ja kaalutaks. «Selle otsuse, et kaalule on vaja tähelepanu pöörata, võiks teha perearst või kooliõde. Kutsun üles kõiki lapsevanemaid, et nad külastaks oma perearsti ka siis, kui mingeid terviseprobleeme ei ole,» sõnas Tillmann.

Rasvumine tuleb elustiilist, mitte geenidest

Kõige sagedasem põhjus on alimentaarne ehk toitumuslik rasvumine. Vaid viis protsenti on tema sõnul lapsi, kelle rasvumus tuleb mingist haigusest.  Kahjuks on suur osa vanemaid, kes tulevad lapsega vastuvõtule, samuti rasvunud, tõdeb endokrinoloog. «Kui uurime geene, siis reeglina sealt põhjust ei leia. Seega tulevad meie rasvumised põhiliselt ebatervislikest eluviisidest,» rääkis ta. 

Arst ütleb, et laste ülekaalulisust peaks esmalt märkama siiski perearst ning endokrinoloogi juurde jõuavad juba raskemad juhud, kus perearsti soovitatud meetmed ei ole millegipärast toiminud. Tillmann tõdeb, et kehakaalu kiiret tõusu on arstil üpris keeruline mõjutada, sest ei teata, miks tekib ülemäärane söögiisu. «Meie söögiisu keskus ja energia regulatsioon on evolutsiooniliselt väga oluline komponent ja see on dubleeritud väga mitmete kontrollsüsteemidega. See on üks põhjus, miks on ravimitega söögiisu väga raske kontrollida,» rääkis ta.

Teist varianti pole, kui laps dieedi peale panna, sõnas ta. See ei tähenda arsti sõnul näljutamist, sest näiteks erineval moel valmistatud köögiviljad täidavad väga hästi kõhtu. Küsimus on selles, kuidas lapsed neid sööma panna. «Minu praktika on näidanud, et kui köögivili on alati laual kergesti kättesaadav, kooritud ja lõigatud vastavateks tükkideks, siis teda ka süüakse,» sõnas Tillmann.

Tervis võib kannatada kogu elu

Seos lapseea ja täiskasvanu rasvumise vahel on väga suur, mis paneb aluse väga mitmetele täiskasvanuea haigustele. «Mõju lapse tervisele väljendub koolikiusamises, madalas enesehinnangus, teismeea depressioonis ja alla oma võimete õppimises. Täiskasvanueas on risk teist tüüpi diabeediks, südame- ja veresoonkonnahaigusteks, mittealkohoolse rasvmaksa ja sapikivide tekkimiseks,» tõi Tillmann välja.

Endokrinoloog rõhutab lapsevanemate rolli lapse toitumisharjumuste kujundamises. «Lapse tervislikule toitumisele panemine ei tähenda, et laps sööb ühes laua otsas juurikaid ning ülejäänud pere kustutab samal ajal nälga hamburgeri ja friikartulitega. Selleks, et laps saaks tervisliku toitumise alused kätte, peab toitumist muutma kogu pere,» sõnas ta.

Probleemi ei tunnistata

«50 protsenti rasvunud laste vanemaid ei pea oma last rasvunuks. Sarnane trend on näha kõikides EL  riikides. Lapsed on rasvunud, kuid vanemad ei näe seda, seetõttu on võtmeroll kooliõdedel ja perearstidel,» sõnas WHO Euroopa mittenakkushaiguste ennetamise ja kontrolli keskuse juht João Breda.

Euroopa laste rasvumise seire uuring näitas, et iga neljas esimese klassi laps on rasvunud. Uuringus osales  12 700 õpilast, ehk 82 protsenti kõigist Eesti esimese klassi õpilastest. Poiste hulgas oli ülekaalulisi ja rasvunuid 29 protsenti, tüdrukute hulgas 23. Vaadeldi laste tervisekäitumist ja koolis pakutavaid toitumise ja liikumise võimalusi. Need, kes osalesid aktiivselt huviringides ja sõid hommikusööki, olid suure tõenäosusega normaalkaalus, leiti uuringus.

«Ülekaalu teema on keeruline ja lihtsat ning ühest lahendust ei ole. Laste ülekaalu mõjutavad füsioloogilised, psühholoogilised, toitumise ning liikumisega seotud mõjurid,» sõnas Tervise Arengu Instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk. Samal ajal tõdeb Nurk, et ülekaalulisus on ühiskonnas juba normiks saamas ning laste ülekaalulisesest ei taheta rääkida.

Loe ka neid

Tagasi üles