:format(webp)/nginx/o/2018/02/12/7571797t1h52a1.jpg)
Terviseameti viimastel andmetel on sel hooajal registreeritud 92 gripist tingitud surmajuhtu.
Gripist tingitud tüsistustesse on surnud 92 inimest (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ning grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestunute arv on hakanud vähenema. Terviseameti teatel pöördus eelmisel nädalal arstide poole 3717 inimest, neist 47 protsenti olid lapsed.
Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks, kuid gripi hääbumisest veel endiselt rääkida ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsib jätkuvalt kõrgel tasemel.
Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1766 inimest, neist 102 on lisandunud viimase kolme nädala jooksul. Üle 75 protsendi hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.
Gripihooaja algusest alates on gripi tõttu intensiivravi vajanud 208 inimest. Kõik intensiivravi vajanud kuulusid gripi suhtes riskirühma oma vanuse ja kaasuvate haiguste tõttu. Üks inimene oli väidetavalt terve, informatsioon kaasuvate haiguste kohta puudus 13 inimesel, neist 9 surid. Ülejäänud 194 inimesel olid kaasuvad haigused.
Põhilisteks riskifaktoriteks on olnud südameveresoonhaigused, neist puhtalt südamega seotud probleemid olid 45 patsiendil, teistel patsientidel lisandus üks või kaks muud patoloogiat. Muudest patoloogiatest domineerisid dementsus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, onkoloogia, neerupuudulikkus ja diabeet.
Eesti gripisuremus on võrreldes Euroopaga lubamatult suur, spetsialistid põhjendavad seda nii haiglate parema infovahetuse ja paremate diagnoosivõimalustega, aga ka inimeste vähese vaktsineeritusega. Eestis on gripi vastu vaktsineeritute osakaal kõige väiksem Euroopa Liidus, kuid suremus gripist tingitud tüsistuste tagajärjel suurim.