Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tervisenõu: kuidas leevendada pidamatust?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Urineerimisprobleeme esineb peaaegu kaks korda tihedamini naistel.
Urineerimisprobleeme esineb peaaegu kaks korda tihedamini naistel. Foto: Kati Neudert / PantherMedia / Kati Neudert

Olenevalt põhjusest saab uriinipidamatust ravida ravivõimlemise, operatsiooni või ravimitega. 

Kusepidamatusest tegi ülevaate ja andis nõu regionaalhaigla üld- ja onkouroloogia keskuse juhataja ja uroloog Ülo Zirel.

Soome perearstide praksistes läbiviidud uuringus selgus, et 28 protsendil meestest ja 57 protsendil naistest esineb urineerimisprobleeme. Urineerimishäirete peamiseks põhjuseks meestel on eesnäärme hüperplaasia ja üliaktiivne põis, naistel stress-inkontinents ja üliaktiivne põis.

Mida saan ise ära teha?

  • Mõned tunnid enne magama minekut vähendada joodava vedeliku kogust.
  • Vältida või piirata alkoholi ja kofeiini tarbimist ning vürtsikaid või happelisi toite, mis ärritavad kusepõit.
  • Ülekaalulisuse puhul vähendage kehakaalu.
  • Diabeediga hoida veresuhkru väärtused võimalikult normi piires.

Kusepõiehäirete hulka kuuluvad erinevad haiguslikud seisundid: stress-inkontinents, üliaktiivne põis, neurogeensed põiehäired, tsüstiit, enurees ja vaagnaelundite operatsioonide järgselt tekkinud kusepõie probleemid, eesnäärmehaigustest põhjustatud urineerimishäired meestel.

Uriinipidamatusest ehk  inkontinentsist annab märku urineerimise sagenemine (üle 8 korra ööpäevas), öine urineerimine, kusepakitsus, uriinipidamatus. Uriinipidamatus jaguneb vastavalt haigustekkelistele põhjustele eri tüüpideks ning selle põhjal valitakse ka ravimeetod.

  • Stress- ehk pingutusinkontinents ‒ tahtele allumatu uriinieritus füüsilise pingutuse korral: raskuste tõstmine, aevastamine, köhimine ja naermine.  
  • Tung- ehk pakitsusinkontinents – tahtele allumatu uriinieritus urineerimisvajaduse tekkel on tingitud kusepõie lihasümbrise ehk detruusori üleärritusest, mis kaasneb sageli neuroloogiliste haigustega nagu sclerosis multiplex, Parkinsoni tõbi, kõrge spinaaltrauma. Samas võib tunginkontinentsi esineda ka inimestel, kellel ei ole närvisüsteemi haigust, kuid mis seostub kusepõie lihaste ebastabiilsusega, näiteks üliaktiivse põie sündroom.  
  • Segatüüpi-inkontinents, mis tekib stress- ja tunginkontinentsi koosesinemisel.  
  • Ülevooluinkontinents ‒ tahtele allumatu uriinieritus ületäitunud põie tõttu, kus põielihas on väljaveninud ja ei ole võimeline kokku tõmbuma. Esineb sageli meestel eesnäärme suurenemise või - vähi korral.
  • Täielik ehk totaalne inkontinents - tahtele allumatu pidev uriini eritus, mille sagedamateks põhjusteks on kusepõie sulgurlihase kahjustus operatsiooni- või vaagnatrauma järgselt, põie-tupe või kusejuhatupe vaheline uuris ehk fistul.

Ülevoolu- ja totaalset inkontinentsi ravivad uroloogid, raviks on enamasti takistuse likvideerimine eesnäärme operatsioonil või põie-tupe fistuli sulgemine. Stress-, tung- ja segatüüpi inkontinentsi ravivad nii perearstid, günekoloogid, neuroloogid kui ka uroloogid.

Stress-inkontinentsi kergemate vormide puhul on väga efektiivne ravivõimlemine spetsiaalharjutustega vaagnapõhjalihastele, raskemal juhul aitab põiekaela asendit korrigeeriv operatsioon.

Tunginkontinentsi põhjustavat üliaktiivse põie sündroomi ravitakse põielihase toonust vähendavate ravimitega. Raskematel juhtudel kasutatakse erinevaid uroloogilisi operatsioone.

Tagasi üles