Arstitudengid muretsevad vaktsineerimise madala hõlmatuse pärast

Triin Ärm
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Foto: Panther Media / Scanpix / Esben Hansen

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) soovib ametliku seisukohaga väljendada, et ka arstitudengid, kui tulevased tervishoiutöötajad, on mures vaktsineerimise madala hõlmatuse üle. 

Väärarusaamad ning müüdid vaktsineerimise kohta levivad seltsi sõnul väga kiiresti ning vaktsineerimata alla kahe-aastaste laste hulk on viimastel aastatel kasvanud.

EAÜS usub, et tervishoiutöötajatel on oluline roll vaktsineerimise hõlmatuse suurendamisel. Tervishoiutöötaja ülesandeks on tutvustada inimestele nii vaktsineerimise kasutegureid kui ka võimalikke kõrvalmõjusid.

Iga ravimi manustamisega kaasnevad ohud ja kõrvaltoimed, kuid enamasti on tegu kergete sümptomite või hõlpsalt ravitavate seisunditega. EAÜS kutsub inimesi üles olema allikakriitilised ning küsimuste korral pöörduma arsti, õe või apteekri poole.

Kuigi vaktsiinide efektiivsus on tõestatud, töötab neile vastu rahvastiku hõlmatus immuniseerimisega. Eestis on immuniseerimishõlmatus alla WHO soovituslikku nõuet (95 protsenti). 2017. aastal oli Eestis 2-aastaste laste keskmine vaktsineerimishõlmatus 93,8 protsenti.

Tähtis on tõsta inimeste teadlikkust vaktsineerimise vajalikkusest ja ohutusest. Vaktsineerimisega hõlmatus on oluline just neile, keda ennast mingil põhjusel immuniseerida ei saa. Olgu nad selleks liialt noored, vanad või langenud immuunsusega. Selliste inimeste kaitseks, kergesti levivate nakkushaiguste eest, peaksime vältima antud haiguste levikut populatsioonis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles