Haigekassa hüvitatud kalleim ravijuht läks maksma 1,4 miljonit eurot

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks abisaanutest oli südamerikkega lapseootel ema.
Üks abisaanutest oli südamerikkega lapseootel ema. Foto: Mitar gavric / PantherMedia / Mitar gavric

2017. aastal said ravikindlustustatud Eesti inimesed välisriikides ravi kokku 11 miljoni euro eest, mis on kaks miljonit eurot enam kui 2016. aastal.

Sellest 4,75 miljonit eurot kulus plaanilisele ravile ehk neile juhtudele, kui Eestis ei olnud samaväärset ravi võimalik pakkuda ning arstide soovitusel saadeti patsient välisriiki ravile. 6,25 miljoni euro eest hüvitati terviseprobleeme, mis eestlastel tekkisid välismaal reisimise ajal, kirjutatakse haigekassa blogis.

Lisaks tasus haigekassa mullu kümne ülikalli ravijuhu eest 3,3 miljonit eurot, sh luuüdi-, maksa- ja südamesiirdamiste ning vastsündinu südameoperatsiooni eest. Iga ülikallis juhtum maksab paarsada kuni nelisada tuhat eurot, kõige kallimal juhul 1,4 miljonit eurot.

Ema ja laps vajasid Soome arstide abi

Rael Rautam (38) ja tema laps olid ühed neist eestlastest, kelle ravikulud välisriigis kaeti. Rautamil diagnoositi raseduse 20. nädalal ultraheliuuringus südamerike – tema vereringe töötab vastupidiselt sellele, kuidas organism on üles ehitatud ning selle parandamiseks oli vaja teha ulatuslik operatsioon. Seitsmendal raseduskuul avastati lapsel märgid ajuverejooksust ja üle elatud insuldist.

Eesti arstid otsustasid meditsiiniliselt väga keerulises olukorras saata Raeli Helsingi ülikooli haiglasse, kus on selliste juhtumitega rohkem kogemusi. Raeli laps Marten sündis mullu kevadel Helsingis keisrilõikega ning üheksapäevaselt tegid sealsed arstid imikule südameoperatsiooni.

Täna läheb Martenil hästi. Ta vajab küll füsioteraapilist lisatuge, kuna lihased on veel veidi nõrgad, ning tegevusterapeudi abi, kuna insuldi tagajärjel on parem käsi veidi pinges ja vajab lisatööd, aga need asjad lahenevad ajaga ning lisaravi laps ei vaja.

Patsiente saadetakse välismaale uuringutele

Eelmisel aastal tehti kokku 233 positiivset otsust toetada inimese ravi välisriigis: 68 juhul suunas haigekassa inimese ravile, 134 korral uuringutele, 31 juhul otsisiti luuüdidoonorit Soome Punase Risti vereteenistuse kaudu. Kümnel korral pidi haigekassa langetama keelduva otsuse, kuna soovitud teenus või sellele sobiv alternatiiv on Eestis kättesaadav.

Enim käisid Eesti inimesed ravil või uuringutel:

  • Soomes (82 korda)
  • Rootsis (39 korda)
  • Saksamaal (29 korda)
  • Hollandis (22 korda)

Kui reisil Euroopa Liidu riiki tekib vajadus arstiabi järele, saab Eesti inimene seda võrdsetel tingimustel kohalikega, kui tal on Eestis kehtiv ravikindlustus ning kaasas kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles