:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/28/7813295t1hbce1.jpg)
Tihti piisab peavalust vabanemiseks päevarežiimi korrastamisest, kui valu tugevneb äkki ja lühikese aja jooksul võib olla vaja kiiret arstiabi.
Millal muutub lapse peavalu tervisele ohtlikuks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmane mure lapsevanemal on, et peavalu viitab alati mingile muule raskele haigusele. Tegelikult esineb sagedamini primaarseid peavalusid ehk eelkõige pingetüüpi peavalud ning migreen, kirjutab Terviseuudised.
Ligi pooltel lastest on esinenud peavalusid – alla 5 aasta vanustest 20 protsendil ning teismelistest isegi kuni 75 protsendil.
Sekundaarsetest peavaludest ehk teiste haiguste korral esinevatest peavaludest on 40 protsendil juhtudest tegemist ägeda respiratoorse infektsiooniga kaasuvate peavaludega. Erinevate andmete järgi võib aga 2–15 protsendil juhtudest tegemist olla eluohtliku sekundaarse peavaluga.
Millal on vaja kiiret abi?
- Äkki alanud tugev peavalu,
- valu sagenemine ja intensiivistumine lühikese aja, näiteks päevade, nädalate vältel,
- alati samale kohale lokaliseeruv peavalu
- peavalu sõltuvus asendist (lamades)
- valu sõltuvus ajast (öised, varahommikused peavalud)
- peavalu iseloomu muutus varem primaarse peavaluga haigel.
Selline laps vajab kiiret lasteneuroloogi konsultatsiooni. Eriarstile diagnoosi täpsustamiseks tuleb suunata ka peavaluga alla kolme aasta vanused lapsed. Oksendamine, eriti une pealt, teadvuse häire, isiksuse muutus, palavik, epileptilised hood või neuroloogiline koldeleid (lokaalne motoorne nõrkus, kahelinägemine, tasakaaluhäire, neelamishäired vmt) on vajalik laps suunata koheselt uuringutele või erakorralisse vastuvõttu.
Migreeni iseloomustab ühe pea poole pulseeriv, mõõdukas või tugev ja füüsilisel aktiivsusel intensiivistuv peavalu.
Pingetüüpi peavalu seevastu on pigem kerge või mõõdukas ja kahepoolne suruva iseloomuga peavalu. Igapäevane füüsiline aktiivsus ei muuda valu tugevamaks.
Olulised on kaasuvad sümptomid – iiveldus, oksendamine, valgusekartus ja tugevate helide pelgus, mis tihti esinevad migreeni korral, kuid võivad esineda ka sagedase episoodilise ja kroonilise pingetüüpi peavalu korral.
Tähtis on välja selgitada, kuidas laps valu ajal käitub, mis valu mõjutab ja kui palju valu mõjutab lapse igapäevategemisi. Sagedaste või juba krooniliseks muutunud primaarsete peavalude korral on äärmiselt oluline tähelepanu pöörata laste ja noorukite toitumisharjumustele, une-puhkerežiimile, liikumisaktiivsusele, nutivahendite kasutusele ja kehakaalule.
Abistavad võtted
Ennetavate meetmete osas on otsustava tähtsusega järjekindlalt selgitada eale sobivat päeva- ja toitumisrežiimi, vältida unepuudust ja versuhkru liigset langust, vedelikupuudust ning erinevate toitainete ja vitamiinide vaegust.
Selle kõige kõrval on sama tähtis vältida sundasendeid ja saavutada piisav igapäevane füüsiline aktiivsus. Enamus juhtudel on pingetüüpi peavalude korral abi eelpoolnimetatud esmastest võtetest.