Miks emotsioonid ja stress kõhu korrast ära ajavad?

FOTO: www.shutterstock.com

Stressirikkal perioodil vallandub kõhus täielik torm, otsekui kõik lakkaks töötamast. Selle nähtuse põhjus peitub meie varastes esivanemates. 

Närviline soolestik on üks näide sellest, kuidas emotsioonid keha mõjutavad. See võib olla seedehäirete põhjus, kui patsient kurdab iiveldust või puhitust, mis ei ole seotud ühegi soolestiku haigusega, vahendab Medical News Today

Närvilist kõhtu ravitakse enamasti ärevust, stressi ja pinget maandavate tehnikatega. Võivad esineda näiteks ärritunud soole sündroomile, Crohn´i tõvele, haavandilise koliidile või gastroenteriidile omased haigusnähud.

Närviline kõht võib maskeerida seedehäirete sümptomeid: 

  • puhitus,
  • kõhukinnisus,
  • kõhulahtisus,
  • gaasid,
  • iiveldus.

Lastel esineb närvilist kõhtu tihti, kuid nad võivad oma vaevusi teisiti kirjeldada. Näiteks võivad lapsed keelduda kooli minemast ja kurta tihti kõhuvalu üle ilma, et arst tuvastaks mingeid haiguse või põletiku märke.

Seedetraktil on oma närvisüsteem, mida kutsutakse enteeriliseks ehk sisemiseks närvisüsteemiks. Kõhus olevad närvilõpmed on loodud vastama ajust tulevale stressihormoonile. See on osa võitle või põgene vastusest, mistõttu panevad stressihormoonid soolestiku aeglasemalt töötama, et rohkem verd jõuaks südamesse, kopsudesse ja lihastesse.

Inimesed võivad tänapäeval kõrget stressihormooni taset pidevalt kogeda ning võitle või põgene vastus töötab pidevalt. Mõned stressirikkad sündmused, mis võivad soolestikutööd häirida on näiteks eelolev üritus või esinemine, majanduslikud probleemid, pere- või suhteprobleemid, lahutus, muutused töökohal, kolimine, lähedase surm, krooniline haigus.

Närviline kõht võib kõhus liblikaid tekitada või lausa oksendama panna. Mõnikord kutsutakse ärritunud soole sündroomi närviliseks kõhuks, kuid need ei pruugi alati koos esineda.

Populaarne

Tagasi üles