Allergoloog: positiivne testitulemus ei tähenda alati allergiat

Inimesed kahtlustavad sageli nahalöövete põhjusena erinevaid toiduallergiaid ning jätavad terve rea toiduained oma menüüst välja. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Koos taimede õitsemisega ägenevad allegikute sümptomid, talvel ja sügisel jäetakse aga ninakinnisus ja köhatamine märkamata. 

Kevade saabudes suurenevad taas allergia all kannatajate kaebused. Sageli märgatakse just kevadel ja suvel puude ja taimede õitsemise ajal tekkivaid kaebusi – vesine nohu ja ninakinnisus, silmade sügelus ja vesisus, kuiv köha, õhupuudus, vilistav hingamine, rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress.

Mõnikord tekivad sümptomid erinevate puu- ja juurviljade või pähklite söömisel - nohu ägenemine, sügelustunne suus või kurgus, huulte turse, lööve suuümbruses, harvem ka kõhuvalu ja hingamisraskus. «Samas võib sügisel ja talvel jääda märkamata pidev hommikune ninakinnisus, nuuskamisvajadus ja köhatamine,» rääkis Ress.

Oma tähelepanekutega tuleks pöörduda arstile

Kui sellised kaebused tunduvad tuttavad, siis võib allergoloogi sõnul olla põhjuseks allergia näiteks õietolmudele, erinevatele loomadele või kodutolmulestadele. Allergia diagnoosimisel on oluline leida, kus, millal ja millega kokkupuutel haigusnähud tekivad.

«Seejärel tasuks oma tähelepanekutega pöörduda arsti juurde, kes hindab uuringute teostamise vajadust ning teeb uuringud,» sõnas Ress. Allergia diagnoosimisel kasutatakse nii erinevaid nahateste allergeenidega või määratakse vereanalüüsideks allergeenide vastaseid IgE tüüpi antikehi.

Ainult analüüside põhjal ei saa diagnoosi panna

«Kindlasti ei tasuks rutata apteegis müüdavaid allergiateste tegema, laborist ise analüüse tellima ja selle põhjal ise haigust diagnoosima hakata – positiivsed uuringutulemused ei tähenda alati allergiat,» ütles Ress. Allergoloogi sõnul kahtlustavad inimesed sageli nahalöövete põhjusena erinevaid toiduallergiaid ja jätavad oma toidust ära terve rea erinevaid toiduaineid.

«Kindlasti ei tohiks hakata ise analüüside alusel oma toidus piiranguid tegema – mõnikord võib valesti tõlgendatud analüüsi tulemuste alusel põhjustada endale, või veel hullem kui oma lapsele, edaspidi hoopis suuremat kahju,» seletas ta.

Allergiaravimid on tõhusad

Tänapäeval on kasutusel mitmeid efektiivseid ravimeid allergiliste kaebuste raviks ning õigesti tõlgendatud uuringutulemuste alusel saab arst määrata ka parima võimaliku ravi. «Esmase abivahendina kergete allergiakaebuste korral oleks antihistamiinikum, näiteks loratadiin, tsetirisiin, desloratadiin, levotsetirisiin, bilastiin, ebastiin, rupatadiin, mis on enamikus ka käsimüügist saadaval,» sõnas Ress.

Pikemat aega kestvate ja raskemate kaebuste korral on tema sõnul soovitatav nõu pidada perearsti või allergoloogiga, sest allergiahaiguste raviks on võimalik kasutada erinevaid kaebusi kontrollivaid ravimeid.

Ainuke haiguse kulgu muutev ravimeetod on allergeenimmuunravi, mida teostavad allergoloogid ja allergoloog-immunoloogid. «Selle raviga kujundatakse organismis kaebusi põhjustava allergeeni suhtes taluvus ning seeläbi võib õnnestuda allergiakaebustest ka täielikult vabaneda. Seega, allergiatestide teostamine ja nende põhjal raviotsuste tegemine peaks kindlasti toimuma koostöös allergoloogiga, et leida igale patsiendile kõige sobivam ravim,» nentis allergoloog.