:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/30/7816428t1h90c4.jpg)
Kevadpühade tähistamise ajal tekkivate traumade ja muude tervisehädade puhul soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiinikeskuse juhataja Märt Põlluveer põhjalikult kaaluda, kas EMO-sse pöörduda või mitte.
EMO juht: mõnikord saadetakse koju tagasi kuni 20 inimest päevas (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kogemus näitab, et meie osakonna koormus on pühade ajal tavapärasest suurem,» tõdes Põlluveer. «Soovitan kaaluda mitu korda, kas tulla EMOsse ja arvestada, et ooteajad on väga pikad.»
Kuidas siis ikkagi hinnata, kas peaks pöörduma erakorralise abi järele või mitte? «Kui kahtled, siis oota paar tundi. Kui ei kahtle, siis tule, aga arvesta ooteajaga,» räägib Põlluveer ja lisab, et kuigi paljud nii ei arva, siis tegelikult on see hea uudis, kui inimene EMO-st koju saadetakse.
Koju saatmine pole halb asi
«Me võtame kõik inimesed vastu ja triaažiõde hindab, kas seisund on erakorraline või mitte. Kui pärast läbivaatamist tunnistatakse teie tervise olukord mitte-erakorraliseks ning saadetakse koju, siis olge rõõmsad: see on tegelikult hea uudis,» sõnas arst.
Põlluveeri sõnul saadetakse mõnikord EMO-st koju 15-20 inimest päevas. «Erakorralise meditsiini keskuses anname ööpäevaringselt vältimatut meditsiinilist abi. Vältimatu on arstiabi olukorras, kus selle edasilükkamine ohustab otseselt inimese elu või tervist,» rõhutab EMO juhataja.
Vaid viiel protsendil tulijatest on erakorraline seisund
Haigekassa analüüsi järgi vajasid 2016. a. vaid kolm protsenti erakorralise meditsiini osakonda pöördunuist kohest arstiabi ning viis protsendil pöördunuist oli seisund erakorraline.
Peaaegu pooled arstiabi vajanud vigastustest saadakse Eestis puhke- ja vabaajategevustes. Kuigi alkoholijoobes hukkunute arv on vähenenud, on alkoholi roll endiselt suur. 2015. aastal oli alkoholijoobes 42 protsenti liikluses hukkunutest, 55 protsenti tuleõnnetuses hukkunutest, 42 protsenti uppunutest, 22 protsenti surnuks kukkunutest, 46 protsenti surnuks külmunutest ja ligi 32 protsenti enesetapu sooritanutest.