Jahmatavad summad: kui palju on inimesed haiglatele võlgu

Summad on suured, kuigi ühe inimese võlgnevus on tavaliselt 20 kuni 40 eurot.

FOTO: Margus Ansu

Kuigi Eestis on paljud tervishoiuteenused tasuta, tuleb mõnikord maksta siiski visiiditasu, voodipäevade või hambaravi eest. Sageli aga jäetakse need arved maksmata ja nii ongi patsiendid haiglatele võlgu kümneid tuhandeid eurosid. 

«Konkreetset summat on keeruline välja tuua, see ju muutub pidevalt - arveid tuleb juurde ja patsiendid maksavad jooksvalt,» ütles Tallinna keskhaigla juhatuse liige Kersti Reinsalu. Tema sõnul on selle aasta võlgnevus haiglale umbes 15 000 eurot ja eelmisest aastast on veel võlgnevus 40 000 eurot. 

Põhja-Eesti regionaalhaigla finantsjuht Taavi Grööni sõnul olid patsiendid 31. märtsi seisuga haiglale võlgu 39 573 eurot. Tähtaja ületanud nõudeid oli nende seas 21 689 euro väärtuses ning üle 180 päeva tähtaega ületavaid võlgnevusi 3 346 euro ulatuses. Märtsi lõpu seisuga hindas regionaalhaigla finantsjuht lootusetuteks nõudeid summas 2881 eurot ja ebatõenäolisteks summas 2328 eurot. Eelmisel aastal oli regionaalhaigla nõuete summa eraisikutele 33 029 eurot ja üle-eelmisel 42 663 eurot. 

Lääne-Tallinna keskhaigla kommunikatsioonispetsialisti Liisa Suba sõnul olid patsiendid perioodi 01.01.2017-04.04.2018 haiglale võlgu 30 566,11 eurot. «Periood on valitud selliselt, kuna varasemad võlad on raamatupidamislikult kantud lootusetuteks nõueteks, millega tegeleb edasi inkasso,» selgitas Suba. Ta lisas, et üksnes praeguse aasta kolme kuu ja mõne päeva võlgnevusi oli haiglal summas 1095,97 eurot.

Keskmiselt on üks patsient haiglale võlgu 20-40 eurot. «Suurtes summades ollakse võlgu hooldusabiteenuse eest, neile järgnevad hambaraviteenused,» lausus Suba.

Eelmisel aastal oli regionaalhaigla nõuete summa eraisikutele 33 029 eurot ja üle-eelmisel 42 663 eurot. Lääne-Tallinna keskhaigla võlgnevuste summa oli 2017. aastal 29 470,14 eurot ning 2016. aastal 32 674,39 eurot. Tartu Ülikooli Kliinikumil jäi aastatel 2015–2018 tasumata 409 211,29 eurot ulatuses arveid, kirjutas Kliinikumi Leht. 

Mille eest võlgu ollakse?

Peamiselt on patsiendid regionaalhaiglale võlgu omaosaluse ehk visiidi- ja voodipäevatasude eest. Samu võlgnevusi esineb enim ka Lääne-Tallinna keskhaiglas, lisaks jäädakse võlgu ka hambaraviteenuste ning statsionaarse õendusabiteenuse ja hooldusabiteenuse eest.

Kliinikumis tekib suurim võlgnevus tasuliste teenuste eest maksmata jätmisel. Sellisel juhul ei osuta kliinikum võlglasest patsiendile tasulisi teenuseid enne, kui arved saavad korrektselt tasutud.

Ida-Tallinna keskhaiglas moodustavad suurima osa visiiditasud ja sellest omakorda on suurim võlgnevus EMO visiitide eest. Nagu ka Tartu Ülikooli Kliinikumis, ollakse sealgi võlgu tasuliste teenuste eest. Kuigi osad teenused tuleb tasuda ette, siis tihti määratakse vastuvõtul veel uuringuid ja protseduure, ning need võivad jääda maksmata, selgitas Reinsalu. 

«Oleme nüüd kolm aastat aktiivselt maksmata arvetega tegelenud ja leidnud ka oma töös parandamist vajavaid kohti. Näiteks tuuakse tihti põhjenduseks, et inimene polegi arvet saanud. Tihti just voodipäevatasu arved on sellised, et kiirustatakse haiglast ära ja kas unustatakse arve andmata või ka patsient ise ei pane arstilt saadavate paberite hulgas arvet tähele. Nii saadab Ida-Tallinna keskhaigla patsientidele arveid uuesti ja teavitab neid helistades või sms-iga.

Mis juhtub, kui ei maksa?

Põhjused, miks arved jäävad maksmata, on erinevaid. Kliinikumi Leht kirjutab, et peaaegu kõigisTartu Ülikooli kliinikumi osakondades on võimalik arve kohe maksekaardiga või sularahas tasuda, kuid tihtipeale võetkase 7-päevase maksetähtajaga arve koju kaasa, Inimlikust eksitusest võib aga selle tasumine ununeda või arve ära kaduda. Tartu Ülikooli Kliinikumi finantsjuht Maret Tark tõdes, et on ka juhtumeid, mil patsiendid väidavad, et neile pole arvet väljastatudki.

15 päeva enne, kui võlanõuded jõuavad inkassofirmani, saavad Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendid ka teavituse ja meeldetuletuse tasumata arvest. «Selle esimese sammu järgselt laekub meile päris palju maksmata arveid,» selgitas Tark. Kui teavitusest jääb väheseks, hakkab saamata tasumata arvetega tegelema ja kliinikumi klientidega suhtlema krediidihaldusettevõte Lindorff. Ka siis on võimalik saavutada patsiendile sobiv kokkulepe kas maksegraafiku koostamisega, tähtaja pikendamisega vms.

Lääne-Tallinna keskhaiglas teavitab raamatupidamisosakond järgmisel kuul alates võla tekkimisest võlglast kas SMSi, e-posti või posti teel. Teine teavitus tehakse võlglasele teisel kuul alates võla tekkimisest. Kolmandal kuul alates võla tekkimisest edastab haigla raamatupidamisosakond võlad inkassole. 

Ka Ida-Tallinna keskhaigla annab viimases järjekorras maksmata arvetega tegelemise üle inkassofirmale. «Kuna sõna «inkasso» tekitab kõigis suure pahameele, siis sooviksin, et inimesed maksaksid ise õigel ajal otse meile,» toonitas Reinsalu. Ta lisas, et kõige lihtsamalt näeb oma arveid patsiendiportaalis iPatsient ning sealt näeb ka konkreetselt, mille eest ja millal on arve väljastatud.