Seksuoloog: arvatakse, et partneri hea sugupuu välistab ohtliku suguhaiguse

FOTO: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

«Inimesed, kel on uus partner ja suhe, tulevad ja ütlevad, et teeks nüüd kõik testid ära, et oleks n-ö taudivaba tõend,» rääkis seksuoloog Imre Rammul uuest suundumusest perekonnasuhetes. Muidugi tasub pigem karta kui kahetseda, sest Eestis on ravita 6000-7000 HIV-positiivset, kellest suur osa on tavalised (pere)inimesed.

«Selle taga on lõbujanu, lõbukultus ning see, et inimesed enam ei taju, et nad peaksid kandma vastutust mitte ainult enda, vaid ka teiste ees» - nõnda võtab ajalehes Pealinn oma «klientuuri» kokku Mardi tänava anonüümse HIV-i testimise kabineti medõde Jekaterina Troitskaja. See annab vastuse küsimusele, miks varasem valdavalt narkomaanide ja prostituutide haigus levib nüüd hoogsalt korralike keskealiste hulgas.

Perioodil 2018-2021 antakse riigieelarvest nüüd igal aastal umbes 1,5 miljonit eurot juurde, et võimalikult palju haigeid üles leida ja ravida. Kuid väljakutse on võimas. 6000-7000 viirusekandja seast tuhatkond teab oma haigusest, kuid ei ravi end, ülejäänud pole aga end lihtsalt HIV-i suhtes testinud.

Medõde Jekaterina peab praeguse ühiskonna hedonismikultust üheks põhjuseks, miks Eesti asub uute HIV-nakkuste poolest Euroopas ikka esimeste seas. «Eelmisel sajandil HIV sellisel viisil ei levinud, sest ühiskond polnud nii lõbujanune,» nentis nooruke Jekaterina, kelle jaoks on HIV-testijate vastuvõtmine sisuliselt esimene töökoht pärast tervishoiu kõrgkooli. Mäletatavasti kuulutas sotsiaalministeerium 2001. aastal Eestis välja HIV-nakkuse kontsentreeritud epideemia.

«Ega see visioon nüüd ekslik küll ei ole,» nõustub Imre Rammul. «Meil kohtab sageli nn. elutervet kriitikavabadust, et tuleb mees näiteks Taimaalt ja ütleb, et võiks suguhaiguste testi teha. Eks selliseid asju juhtub lõbusama peaga ka Eesti pinnal, et lähed puhkusele ja unustad pidurid koju. Teistes riikides on nii, et kus leidub tubli ja avatud seksuaalhariduse süsteem, seal juhtub selliseid lugusid vähem.»

Rammul toob nooremas keskeas nakatunute puhul esile veel psühholoogilise barjääri: «kujutatakse ette, et kui partner on heast sugupuust ja normaalsel ühiskondlikul positsioonil, siis ega temal saa ju suguhaigust olla.» Siiski jõuab nõuandlasse järjest enam tänapäeva ohte tajuvaid paarikesi, kes teevadki testid kindluse mõttes ära.

Mardi tänava anonüümses HIV-i kabinetis testijate hulgas leidub kõige rohkem 25-30-aastasi, pealtnäha hästi toimetulevaid või koguni positsioonikaid (pere)inimesi. «Nooremapoolsed, hästi riides, paistavad töötavat heades ametites, aga neil on juhtunud kaitsmata vahekord,» nimetas Jekaterina. Aeg-ajalt puutub ta kokku HIV-i suhtes jätkuvalt levivate müütidega: «käiakse siin nutmas, et puutusin võõra verega kokku, kas ma suren nüüd ära. Siis tuleb neid lohutada, et HIV päris niimoodi ei levi. Mõned muretsevad, et sõbral on HIV, jõin temaga ühest klaasist vett, kas minul on nüüd ka. Tegelikult tuleks HIV-i ennetuse puhul rohkem rahastada ka psühholoogilist abi.»

Selgub, et umbes poolesaja n-ö korraliku inimese kohta tuleb kabinetti end testima vaid mõni narkomaan. «Mõnikord tulevad ka sellises häguses olekus,» rääkis Jekaterina. «Aga keegi pole õnneks veel agressiivne olnud. Paljud tulevad vanglast, kus on end ühiste nõeltega tätoveeritud, nemad saavad end tasuta testida ka C-hepatiidi suhtes.» Kuid ka vanglas istunud testijaid esineb üsna tagasihoidlikult.

Arvuliselt järgnevad nooremas keskeas testijatele päris noored, kel on olnud kaitsmata vahekordi. «Kõige noorem on minu praktikas olnud 14, aga leidub ka 16-aastasi,» mainis medõde. Kaitsmata vahekorrast pärit HIV on avastatud ka 65-aastasel, kuid selliseid leidub üksikuid.

Kui selgub, et tegemist on HIV-positiivse diagnoosiga, saadetakse proov ikkagi lisakontrolli Lääne-Tallinna keskhaigla (LTK) nakkuskliinikusse. LTK nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmeri sõnul oli HIV-i raviks raha juurde vaja üsna mitmel põhjusel.

«Patsiente tuleb kahjuks järjest juurde, lisaks on vaja need, kes viirust kannavad, üles leida ja ravile saata,» tõdes Zilmer. Veel soovitavad rahvusvahelised meditsiiniorganisatsioonid alustada raviga kohe, kui HIV on leitud. Varem  immuunsüsteemi toimimise korral pigem oodati raviga, kuni haigus süveneb. Samas jääb Zilmeri sõnul inimeste elukvaliteet ravi ajal alles. Ravi on küll kallis, aga Eestis kõikidele HIV-positiivsetele tasuta.

«N-ö tavalistel inimestel, kes end ravivad, läheb tavaliselt väga hästi,» kinnitas Zilmer. Kui HIV-positiivne saab korralikku ravi, siis ta oma partnerit ei nakata. «Ravi jätavad tavaliselt pooleli narkomaanid,» lisab Zilmer, kelle arvates tuleks epideemiale piiri panemiseks katkestada uute nakkuste ahel. Hea uudis on see, et näiteks HIV-positiivsete emade samamoodi viirust kandvad lapsed on meditsiini arengu tõttu muutunud harulduseks. «Meil pole kaks aastat ühtki HIV-positiivset last olnud,» mainis Zilmer.

Loe lugu täismahus Pealinnast

Populaarne

Tagasi üles