Rammul toob nooremas keskeas nakatunute puhul esile veel psühholoogilise barjääri: «kujutatakse ette, et kui partner on heast sugupuust ja normaalsel ühiskondlikul positsioonil, siis ega temal saa ju suguhaigust olla.» Siiski jõuab nõuandlasse järjest enam tänapäeva ohte tajuvaid paarikesi, kes teevadki testid kindluse mõttes ära.
Mardi tänava anonüümses HIV-i kabinetis testijate hulgas leidub kõige rohkem 25-30-aastasi, pealtnäha hästi toimetulevaid või koguni positsioonikaid (pere)inimesi. «Nooremapoolsed, hästi riides, paistavad töötavat heades ametites, aga neil on juhtunud kaitsmata vahekord,» nimetas Jekaterina. Aeg-ajalt puutub ta kokku HIV-i suhtes jätkuvalt levivate müütidega: «käiakse siin nutmas, et puutusin võõra verega kokku, kas ma suren nüüd ära. Siis tuleb neid lohutada, et HIV päris niimoodi ei levi. Mõned muretsevad, et sõbral on HIV, jõin temaga ühest klaasist vett, kas minul on nüüd ka. Tegelikult tuleks HIV-i ennetuse puhul rohkem rahastada ka psühholoogilist abi.»
Selgub, et umbes poolesaja n-ö korraliku inimese kohta tuleb kabinetti end testima vaid mõni narkomaan. «Mõnikord tulevad ka sellises häguses olekus,» rääkis Jekaterina. «Aga keegi pole õnneks veel agressiivne olnud. Paljud tulevad vanglast, kus on end ühiste nõeltega tätoveeritud, nemad saavad end tasuta testida ka C-hepatiidi suhtes.» Kuid ka vanglas istunud testijaid esineb üsna tagasihoidlikult.
Arvuliselt järgnevad nooremas keskeas testijatele päris noored, kel on olnud kaitsmata vahekordi. «Kõige noorem on minu praktikas olnud 14, aga leidub ka 16-aastasi,» mainis medõde. Kaitsmata vahekorrast pärit HIV on avastatud ka 65-aastasel, kuid selliseid leidub üksikuid.