10 nahavähi müüti, mille uskumine on parem lõpetada

Päevituv nahk ei tähenda veel, et oled päikese eest kaitstud.

FOTO: DARRIN ZAMMIT LUPI / REUTERS

Nahavähki tekitav päikesekiirgus võib tulla ka aknaklaasi kaudu ning lapsena ohtralt päikese käes olemine ei muuda inimest täiskasvanuna päikesekiirguse mõjule immuunseks. 

Business Insider lükkab ümber kümme müüti, millega nahaarstid ja onkoloogid iga päev kokku puutuvad. 

1. Ma ei saa kunagi päiksepõletust, seega ma ei pea muretsema.

Üks levinud müüt on see, et inimesed, kes päevituvad kergesti, ei saa nahavähki. Juba tumedam nahk või nahk, mis ei põle päikese käes, ei ole piisav, et inimest nahavähi eest kaitsta. Päevitus võib paista kui märk heast tervisest, kuid tegelikult on see alati nahakahjustus. Päevitus ehk melaniini tootmine on naha reaktsioon päikesekiirguse tekitatud vigastusele.

2. Solaarium on päevitamiseks turvaline viis

Üks külastus solaariumisse enne 35. eluaastat suurendab melanoomiriski rohkem kui 50 protsenti. Teadusjakirjas Journal of Clinical Oncology avaldatud uuring jälgis 73 494 naisõde 20 aasta jooksul ning leidis, et solaariumi kasutamine suurendas kolme tüüpi nahavähi riski: pahaloomuline melanoom, basaalrakuline kartsinoom ja lamerakk-kartsinoom.

3. Nahavähk tekib vaid nahal

Ka silmad võivad saada päikesepõletuse ning võib tekkida silma melanoom. See on vähk, mis areneb silmas ja selle ümbruses olevates pigmendirakkudes. Just nagu päikesekiirgus kahjustab nahka põletusega, võib see mõjutada ka nägemist. Kui silmad saavad korraga väga palju päikesekiirgust võib tekkida fotokeratiit ehk sarvkesta valguspõletus. See põhjustab valu silmades, punetust, äärmist valgustundlikkust ja silmade vesisust. Nagu nahagi puhul, võib korduv liigne päikesekiirgus viia vähini. Suurem risk on heleda silmavärviga inimestel. Samuti ei soovita arstid päikese käes magama jääda või silmi kinni hoida ilma päikeseprillideta, sest silmalaul olevad nahavähid moodustavad viis kuni kümme protsenti kõigist juhtumitest.

4. Väga kõrge päikesekaitsefaktoriga päiksekreemid on kõrget hinda väärt

Päikesekaitsefaktor 15ga kreem vähendab UVB kiirgust 93 protsendi võrra. 30 faktoriga kreem vähendab kiirguse mõju 97 protsenti ja 50 kaitsefaktor 98 protsenti. Nahaarstide sõnul on korralikult peale kantud 30 päikesekaitsefaktoriga kreem piisav. Üle 50 faktor ei anna kiirguse eest mingit lisakaitset ega vähenda piisavalt UVA-kiirgust.

5. Ma ei saa eriti midagi teha, et end UVA-kiirguse eest kaitsta

Parim kaitse UVA-kiirguse eest on tsink. Hea oleks kasutada toodet, mis sisaldab vähemalt 20 protsenti tsinkoksiidi või 15 protsenti tsinkoksiidi koos titaaniumoksiidiga. Tsinkoksiid ei imendu naha sisse, mistõttu sobib see näiteks lastele.

6. Lapsena päevitamine kaitseb sind täiskasvanuna päikesekiirguse eest

Nahaarstide sõnul usuvad paljud, et ohtralt päikese käes olemist muudab lapsed kasvades ja hilisemas elus päikesele vastuvõtlikumaks ning kaitseb neid kiirgusest tuleva kahju ja nahavähi riski eest. Palju päikest lapseeas ainult suurendab nahavähi riski.

7. Kui päikest pole näha, pole see ohtlik

Pilves ilm ei tähenda, et oled päikese eest kaitstud. 80 protsenti UV-kiirtest tuleb ka läbi pilvede. Kui muretsed oma naha pärast, tuleks päikesekreemi panna, olenemata sellest, kas on pilves või päikseline ilm.

8. Käin harva väljas ega vaja päikesekreemi

Kui sulle meeldib päikest vaadata pigem aknaklaasi kaudu, saad siiski rohkem päikesekiirgust, kui võid arvata. Aknad blokeerivad UVB-kiirgust, mistõttu ei teki läbi akna päikesepõletust. Siiski ei takista klaas kuidagi UVA-kiirgust, mida seostatakse melanoomiriskiga.

9. Vähem sünnimärke tähendab väiksemat nahavähi riski

Palju sünnimärke on arstide sõnul üks nahavähi riskifaktor, kuid sünnimärgivaba nahk ei tähenda, et oled täielikult kaitstud. Ameerika vähiliidu uuring leidis, et enamikul inimestel, kellel diagnoositakse melanoom, ei ole palju sünnimärke. Oluline on silm peal hoida igal sünnimärgil, ka siis, kui see on su ainuke.

10. Olen liiga vana, et nahavähki saada

Nahaarstide sõnul arvavad patsiendid mõnikord, et melanoom on noorte inimeste ja eriti naiste haigus. See on tõsi, kuid ei tähenda, et vanemad inimesed, naised ja mehed ei võiks haigestuda. Tegelikult suureneb vanusega melanoomi risk ning Ameerikas on keskmine melanoomi diagnoosimise vanus 63 aastat. Oluline on ennast päikese eest kaitsta ja nahaarsti juures käia terve elu.

Nahavähk võib olla väga erineva kliinilise pildiga:

  • läbipaistev või pärlmutterjalt läikiv sõlmeke või sõlm, mille pinnal on jälgitavad veresooned
  • punetav läikiv laik või naast 
  • valkjas, vahajas halvasti piiritletud naast
  • laik või naast, mis ketendab, vahel veritseb ja kattub koorikuga
  • punetav, vahel pruunikas, haavanduv sõlm

Kui Teil esinevad nahal eeltoodud muutused, pöörduge oma pere- või nahaarsti poole, kes vajadusel suunab kontrollile hematoloogia-onkoloogia kliiniku dermatoloogi või onkokirurgi vastuvõtule. Nahavähk on reeglina silmaga diagnoositav ja seda haigust on võimalik varakult avastada. Haiguse varajane avastamine on oluline hea ravitulemuse saavutamiseks.

Aliikas: Tartu Ülikooli kliinikum