Postimehe video: kuidas erineb lapse elustamine täiskasvanu omast?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lapse elustamise juures on kõige olulisem vabastada hingamisteed ja alustada viie suust-suhu hingamisega ning seejärel jätkata südamemassaažiga. 

Kui laps on näost kahvatu või sinine, tema rindkere ei tõuse, ta ei reageeri valule, näiteks kõrvanibu pigistamisele, vajab ta elustamist. Lapse elustamist alustatakse hingamisteede vabastamise ja suust-suhu hingamisega.

«Peaaegu kõik kliinilisse surma langenud lapsed surevad hingamisseiskuse, näiteks lämbumise, tagajärjel. Seetõttu on kõige olulisem alustada lapse elustamist viiekordse sissehingamisega,» rääkis Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja-õppejõud ja regionaalhaigla kiirabibrigaadi juht Roman Samorodin. Täiskasvanute puhul tehakse esmalt kaudset südamemassaaži, kuid lapse jaoks on olulisim suust suhu ventilatsioon.

See on Samorodini sõnul peamine asi, mida inimesed lapse elustamise juures ei tea. «Viie sissehingamise tagajärjel tekib lapsel suure tõenäosusega juba spontaanne vereringe – ta hakkab nutma, rabelema ja iseseisvalt hingama ning tuleb ka teadvusele,» rääkis kiirabibrigaadi juht. 

Ole kindel, et õhk jõuab kopsudesse

Esmalt vabastatakse hingamisteed, et teha kindlaks, et õhk jõuab kopsudesse. Kui suus on mingi takistus, toidutükk või oksemass, tuleb see näpuga välja võtta. «Esmalt tuleb sulgeda ninasõõrmed, ahmida õhku ja puhuda otse lapse suhu. Seda kordame viis korda,» rääkis Samorodin.

Seejärel tuleb vajutada lapse rinnale 15 korda. Õige koha südamemassaažiks leiab rindkere keskel. «Paljastame ülakeha ja otsime lapse rindkerel nibud. Nende keskele vajutame labakäega viisteist korda. Vajutada tuleb tunde järgi, umbes neli sentimeetrit alla,» seletab ta. Mõnikord vajutatakse kõhule, mis on tema sõnul teine suurem viga lapse elustamise puhul. «Kõhule vajutades tekib pigem okserefleks, kuid see ei elavda vereringet,» rääkis Samorodin.

Peale 15 kordust tuleb teha jälle kaks suust-suhu hingamist ning edasi jätkata südame kompressioonidega viisteist korda. Siis läheb suhe kaks sissehingamist kolmekümnele vajutusele. 

Kui laps reageerib, tuleb ta kõhuli keerata

«Kui laps hakkab nutma, rabelema või köhima, tähendab see, et tal tekkis spontaanne vereringe. Sel juhul tuleb ta keerata külili ja lasta kas oksendada või köhida välja üleliigne vedelik ja okse. Kui see see välja ei tule, siis tuleks see jällegi näpuga välja võtta,» rääkis ta. Külili on laps vaja panna seetõttu, et vältida mao sisu sattumist kopsudesse. Mõnikord väljub näiteks uppumise puhul liigne vesi iseenesest, kui laps külili panna. 

Alla aastase lapse puhul kaetakse suust-suhu hingamisel oma suuga tihedalt beebi nii nina kui ka suu, ning tehakse viis sissepuhumist, jälgides, et rindkere tõuseks. Seejärel kontrollitakse, kas beebi hakkas hingama, kui ei, järgneb kohe kaudne südamemassaaž 15 korda. Südamemassaaži tehakse kuni aastasele lapsele kahe sõrmega, soovitatavalt kahe pöidlaga.

Tagasi üles