Eesti on juba aastaid HIV-nakkuse leviku poolest olnud Euroopas must lammas, täna Tallinnas algava suure HIV-teemalise konverentsi abil püütakse seda ebameeldivat kuvandit muuta.
Eesti püüab HIV-riigi kuvandit maha raputada
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
25. mai 2011, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehvast mainest vabanemine on raske töö ja palju pingutust on Eestilt, täpsemalt siinselt Tervise Arengu Instituudilt, nõudnud ka konverentsi «HIV in European Region – unity and diversity» korraldamine.
Tegemist on rahvusvahelise üritusega, mis on nõudnud ligi sadakonna inimese panust, pea aasta jagu pingutust ning ca 200 000 eurot (kolm miljonit krooni). Suure osa rahast sai instituut Euroopa Komisjonilt, Eesti riik panustas 15 protsendi ulatuses.
«Eestis pole vist olnudki nii suurt tervisevaldkonna konverentsi, ma mõtlen osalejate arvult ja ka tasemelt,» tõdes Tervise Arengu Instituudi ekspert Kristi Rüütel. «Meile tulevad Euroopa Liidu asutustest ja Maailma Terviseorganisatsioonist kõrged ametnikud, meie oma president avab konverentsi ning sotsiaalminister juhib avasessiooni koos Euroopa Liidu esindajaga.»
Konverentsi viimasel päeval, reedel, pannakse arutelu käigus kokku soovitused Euroopa Komisjoni jaoks. Need puudutavad eelkõige seda, kuidas võiksid Euroopa riigid HIV tõkestamiseks rohkem koostööd teha.
Kuigi konverentsi peamine idee pole parandada Eesti mainet, annab see Rüütli hinnangul siiski hea võimaluse siinseid edusamme maailmale näidata. Kuulajaid koguneb konverentsile 400 ringis ning näiteks Soomest, Venemaalt, Horvaatiast, Lätist ja Hispaaniast on kohal ka ajakirjanikud.
«Me oleme olnud nagu mustad lambad,» märkis Rüütel. «Meie uute nakatunute arv on olnud kõige suurem ja olukord on kõige tõsisem, aga tegelikult oleme viimase viie-kümne aasta jooksul suutnud olukorra üle kontrolli saada ja väga palju on tegelikult asju arendatud, loodud ja rajatud.»
Konverentsil osalejatele näidati juba eile Eesti edukaid HIV-projekte ka tegelikus elus. Külalised viidi Tartu vanglasse, tuberkuloosihaigla Hiiu ja Kose osakonda, Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskusesse, ühte süstlavahetuspunkti ning Merimetsa nakkuskeskusesse.
«Tartu vanglas ja siin-seal veel pakutakse kõigile kinnipeetavatele, kes on vabaduses narkootikume süstinud, metadoon-asendusravi,» põhjendas Rüütel vangla näitamist. «Samuti on vanglates HIV-testimine väga hästi kättesaadav nagu ka kõik ravi- ja tervishoiuteenused.»
HIVga tihtipeale kaasneva tuberkuloosi ravis saab Eesti aga uhkustada sellega, et raviasutused on hakanud paremini koostööd tegema ning haiged, kellel on nii HIV, tuberkuloos kui ka uimastiprobleemid, ei pea enam eri asutuste vahel pendeldama.
«See võib tunduda kõrvaltvaatajale kummaline, et millega siin kiidelda on, aga tegelikult veel viis aastat tagasi pidid need patsiendid ravi saamiseks käima erinevates kohtades,» rääkis ekspert. «See, et asutused on hakanud koostööd tegema, on meie jaoks suur samm.»
Veel nimetas Rüütel arengut süstlavahetuses. HIV levib endiselt suuresti süstivate narkomaanide seas ja seetõttu on nende puhaste süstaldega varustamine oluline ennetusmeetod.
Mullu jagati välja 2,4 miljonit süstalt ning selle arvu üle võib eksperdi hinnangul küll uhke olla, eriti arvestades seda, milline olukord kunagi oli.
Rüütel avaldas lõpetuseks lootust, et konverents annab ka siinsetele spetsialistidele võimaluse ennast näidata. «Ma tean kolleege teistest riikidest, kes tegelevad HIV-teemaga ja kes käivad mujal maailmas nõustamas,» tõdes ta. «Ma usun, et ka meil on Eestis seda potentsiaali.»