Tervisenõu: keda ähvardab olulise verehüübevitamiini nappus?

Rohelised lehtköögiviljad on K-vitamiini heaks allikaks. Foto: Mythja Photography / PantherMedia / Mythja Photography

K-vitamiin on suuresti vastutav vere normaalse hüübimise eest ning tegu on ainukese vitamiiniga, mida toodab meie organism iseseisvalt. Õnneks ohustab tähtsa vitamiini nappus vaid teatud haigustega inimesi.

Vastuse leiab Tervisliktoitumine.ee veebilehelt:

K-vitamiin on nime saanud tänu oma olulisele rollile vere hüübimises. Nimelt tuleneb K-täht saksakeelsest sõnast koagulation, mis tähendab vere hüübimist. Vere hüübimine on oluline, kuna see pidurdab vigastuse korral liigse verejooksu haavast ning kaitseb haava bakterite eest. Tegemist on keerulise protsessiga, mille käigus peab keha looma uusi kudesid. Sellesse on kaasatud paljud keemilised ühendid inimese kehas ning K-vitamiinil on oluline roll selles, et haavale tekiks kaitsekiht. K-vitamiini puuduse korral on vere hüübimine häiritud.

Piisavas koguses K-vitamiini tarvitamine aitab kaasa ka luustruktuuri normaalsele moodustumisele, tagab tugevad luud ning aitab ära hoida luuhõrenemise. Samuti aitavad K-vitamiini kasulikud omadused ennetada südamehaiguseid. Küllaldane K-vitamiini kogus veres aitab ennetada liialt kõrget vererõhku ja infarktiriski.

Ühed esimesed K-vitamiini vaeguse tunnused on veritsevad igemed või ninaverejooks, samuti kerge sinikate teke. Suur K-vitamiini sisaldus veres tähendab ühtlasi seda, et sinikad ei teki nii kergesti ja paranevad kiiresti. K-vitamiinirikas dieet aitab sinikate teket ennetada, kuid juba tekkinud sinikate korral ei ole järsust K-vitamiini tarbimise tõstmisest kasu. Sinikate paranemist kiirendavad spetsiaalsed suure K-vitamiini sisaldusega kreemid ja salvid.

Eriti oluline on K-vitamiin vastsündinutele. Tähtis on, et vastsündinu hüübimissüsteem hakkaks korrektselt toimima ning haavad (näiteks nabakönt) ja sünnitusel saadud traumad paraneksid ruttu. Samuti aitab piisav K-vitamiini varu vältida esimestel elukuudel tekkida võivaid verevalumeid ja verejookse nahal või siseorganites.

Täiskasvanutel esineb K-vitamiini vaegust harva, sest selle päevane vajadus on väike ning seda saab paljudest taimsetest ja loomsetest toiduainetest. K-vitamiin on ainus vitamiin, mida soolestik ise toota suudab. Soolestikust on K-vitamiini kergem omandada kui toidust. 75 protsenti K-vitamiini päevasest kogusest suudab toota soolestik ning 25 protsenti vajalikust annusest saame kätte toidust. 

K-vitamiini vaeguse riskigrupis on tihti inimesed, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid või kellel on soolehaigused või maksakahjustused. Neil juhtudel tuleks K-vitamiini toidulisandit tarbida lisaks tavatoidule. Ohustatud on need, kel on probleeme rasvhapete imendumisega või kes võtavad kaalulangetamise preparaate, mis takistavad rasvade imendumist. Eelkõige tasub piisavate K-vitamiini varude saamiseks panustada tervislikule toitumisele. K-vitamiini preparaatide tarvitamine on täiskasvanul vajalik pigem äärmuslikel juhtudel.

Loe siit pikemalt K-vitamiini tähtsuse ja allikate kohta.