Unusta tsitruselised, ülihea C-vitamiini allikas on hoopis kodumaine nurmenukk

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Nurmenukulehtedest saab maitsva tee.

FOTO: Marko Saarm / Sakala / Scanpix

Ravimtaimed leevendavad mitut tõbe, kuid valmis tuleb olla ka pettumusteks, sõnas Kuku raadio saates «Patsiendiminutid» Tartu Ülikooli farmaatsiainstituudi professor Ain Raal.

Kevade tulekuga pakub loodus ohtralt võimalusi ravimtaimede kasutamiseks, ent neis orienteerumine nõuab teadmisi ja kogemust. Näiteks on levinud arusaam, et sidrun ja muud tsitruselised pakatavad C-vitamiinist. Tegelikult on seda näiteks kodumaistes nurmenukulehtedes mitukümmend korda enam.

«Nurmenukulehti ei tohi kuivatada, aga vitamiinirikkus jääb alles sügavkülmikus. Kõige parem on muidugi süüa neid värskena,» soovitas Raal. Samas viimaste aastate moetaimes - goji-marjades - C-vitamiini ei ole. «Küll on askorbiinhape seal derivaadina, mis tähendab, et C-vitamiin tekib marju süües organismis. Aga kindlasti on goji-mari üldise antioksüdantse toimega,» sõnas Raal, kes sageli ravitaimi enda peal katsetab. «Kui tervisega on muret, ikka proovin. Vahel ka pettun, sest kõike ei saagi taimedega ravida.» 

Raal tõi välja ka mõne põhimõtte ravimtaimede kohta, mida tuleks silmas pidada. Esiteks tuleb endale teadvustada, et vale valiku korral haigus süveneb. Teiseks on tähtis võtta õige annus, kuna toimeained on taimedes väikesed ja varieeruvad, tihtipeale vale koguse puhul toime lihtsalt ei avaldu. Ja kolmandaks, kõik taimed iga inimest ei aita. Samuti tuleb teadvustada ohte ravimtaimede pikaajalisel kasutamisel.

«Näiteks raudrohust või kõrvenõgesest tehtud teed ei tohi kaua juua, seal on K-vitamiin, mis aitab kaasa vere hüübimisele ja võib tekitada trombe,» tõi Raal näite ravimtaime pikaaegses tarvitamise ohust.

Ravimtaimeuurijad üle maailma teevad tihedat koostööd juba seepärast, et tutvuda eri riikide looduse liigirikkusega. Näiteks uurib Tartu Ülikoolis Vietnamist pärit doktorant oma koduriigi ravimtaimi, mis väidetavalt on vähivastase toimega. Teadussuund on perspektiivikas, sest kõigest kolm aastat tagasi pälvis Nobeli preemia Hiina uurimisrühm, kes avastas puju liigi, milles sisalduv aine omab malaariavastast toimet ning päästab ainuüksi Aafrikas tuhandeid elusid.

Kuula saadet SIIT. 

Tagasi üles