Kallite beebitoodete džunglis – mida võtta ja mida jätta?
Põhjalik ülevaade

Lapsele ei pea ostma kokku kõike, mis tundub esmapilgul oluline.

FOTO: Panther Media / Scanpix / Craig Robinson

Kuigi lastepoes avanev pilt võtab silme eest kirjuks, ei torma tark vanem sealt kohe kõiksugu kalleid abivahendeid kokku ostma, sest kõike lapsel kohe vaja ei ole ja leidub ka asju, mis võivad pisikese ilmakodaniku tervise jäädavalt rikkuda.

Lapsele asju ostes tuleks tänapäevalgi appi võtta terve talupojamõistus, soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemandusjuht Vivian Arusaar. Paljud lapsevanemad ja heatahtlikud sugulased-sõbrad teevad tema sõnul sageli ühe olulise vea – kokku ostetakse hulk tarbetut kraami. «Kõike ei lähe kohe vaja ning vajadusel saab alati tarviliku soetada. Meie kaubanduses on väga hea valik,» toonitas Arusaar. Veelgi kurvem on, kui soetatud kallis abivahend osutub kõlbmatuks või koguni ohtlikuks. 

Turvahäll on hädavajalik

Kõige esimesena läheb tavaliselt tarvis turvahälli, sest enamik vanemaid sõidab sünnitusmajast koju autoga. «Vastsündinut sõidu ajal süles hoida on ohtlik ja ebaseaduslik,»“ hoiatas Arusaar, kelle sõnul on turvahäll lapse kaitseks hädavajalik.

«Turvalisusega seotud tooted on autosse ja koju esmatähtsad,» rõhutas ka füsioterapeut Monika Mets, kes tegeleb vastsündinutega koduse füsioteraapia teenust pakkuvas erapraksises Fysiopai. Ta lisas, et lapse turvavarustus peab olema kvaliteetne ja lapse vanusele ning kasvule-kaalule vastav. Mets soovitab vältida turvavarustuse ostmist järelturult, sest seal pakutav võib olla aegunud või avariiline ega pruugi lapsele vajalikku kaitset pakkuda. Turvahällide ja turvatoolide «parim enne» kohta saab infot tootja kodulehelt.

Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ohutussertifikaatidele ja märgistusele, mis kinnitab, et toode on kvaliteetne. «Poodidest ja internetist võib leida ka selliseid turvatoole ja -hälle, mis ei vasta nõuetele või on isegi Euroopa Liidus keelatud,» rääkis Mets.

Veebipoe 4kids.ee nõustaja Kristy Kaljumäe sõnul tuleks eriti tähelepanelik olla välismaistest veebipoodidest asju tellides. «Eestis teeb tarbijakaitseamet head tööd. Kui siin ametlikult müüdavatest toodetest on mõni ohtlik, siis kutsutakse see kiiresti tagasi. Väljaspool Euroopa Liitu asuvad poed sellist kvaliteeti aga tagada ei pruugi,» rääkis ta. Kindlasti peaksid vanemad tutvuma ka toote kasutusjuhendiga, sest valesti kinnitatud turvahäll või -tool võib halvimal juhul olla kasutu.

Kui rahakott eraldi turvahälli ostmist ei võimalda, soovitab Kaljumäe mõelda kvaliteetse 0-18 vanuserühma turvatooli ostmisele. Sinna saab panna ka vastsündinu, kuid väga oluline on, et laps oleks sellises toolis seljaga sõidu suunas.

Edaspidi lapsega liikudes läheb tarvis ka vankrit, kuid seda päris kohe siiski soetama ei pea. «Vankri valimine on nagu uue auto ostmine,» rääkis Arusaar. Enne selle otsuse tegemist tasuks natuke maad kuulata ja uurida, kas kellelgi on pakkuda head kasutatud vankrit – nii teeme teene nii oma rahakotile kui ka keskkonnale.

Lastepoe Karupoeg Puhh OÜ turundus- ja arendusjuhi Sigrit Kiini sõnul tuleks lapsevanemal kõigepealt mõelda sellele, missugused vankri omadused on talle kõige olulisemad, alustades vankri kaalust ja lõpetades ratastest ja vedrustusest. Kergem vanker oleks mõistlik valida näiteks siis, kui seda tuleb sageli neljandale korrusele tõsta.

Ka kõike pakutavat lisavarustust ei pruugi kohe vaja minna. «Vankris peab kindlasti olema madrats ja tekk, aga näiteks putukavõrku ei ole talvisel ajal sündivale lapsele kindlasti kohe vaja,» loetles Arusaar. Samuti on hea asi lambanahk, aga hädavajalik see ei ole.

Reisides pakub vankrile mugavat alternatiivi kõhukott või -lina. Metsa sõnul aitavad need abivahendid emadel ka lihtsamalt harrastada rööprähklemist. «Kandekott peaks olema kvaliteetne ja võimaldama lapsel puusadest M-asendit ehk konnaasendit,» rääkis ta.

Kuigi lina pakub mitmeid kandmisvõimalusi, tuleks vanemal Metsa sõnul last kanda näoga enda poole, eriti siis, kui laps ei ole veel aastane. Arusaar soovitab kõhukoti või -lina välja valida siis, kui selleks tekkib vajadus. «Kõige parem oleks poes koos lapsega proovida, mis on mugavam lapsevanemale ja kus ka laps end paremini tunneb.»

Patja pole vaja

Pisikene ilmakodanik veedab esialgu suure osa elust magades. «Kui peres on olemas häll, mida põlvest põlve edasi antakse, siis ei ole tingimata kohe vaja voodit, kuid hiljem läheb sedagi kindlasti tarvis,» rääkis Arusaar. Voodi juurde kuulub ka madrats, mille sobilikkust tuleks samuti kontrollida. Madrats peab Arusaare sõnul olema sile ja suhteliselt kõva. «Pehmed asjad väikesele lapsele ei sobi, sest selgroo kõverused peavad ise välja kujunema,» rõhutas ta. Selleks, et ema selga säästa, võiks voodil olla kindlasti reguleeritav põhjakõrgus.

Kui voodipesu ja tekki läheb beebi voodisse kindlasti vaja, siis patja lapsele osta ei tohi. «Beebi peab magama padjata, sest vaid sel juhul saab tema luustik normaalselt areneda. Lisaks on patjadega alati seotud ka oht lämbuda,» rääkis Arusaar. Lapsega sageli reisides võib Metsa abi olla reisivoodist, aga kodus ei tohiks see olla lapse peamine magamisase. Kindlasti ei ole see ka asi, mille esmajärjekorras kindlasti soetama peaks. Vankri või magamisasemena kasutamiseks ei sobi ka turvahäll.

Sel ajal, kui beebi ei maga, võiks ta Metsa sõnul sageli viibida põrandal, sest see on koht, mis soodustab lapse arengut kõige enam. Seetõttu võiks olemas olla tegelustekk, mille võib poest soetada, lasta vanaemal õmmelda või asendada ühe mõnusa keskmisest paksema tekikesega. Üheks alternatiiviks on ka nn puslematid.

Kasulik abivahend võib olla imetamispadi, mida saab kasutada ka treeningvahendina, asetades beebit kõhuli padjale või lastes lapsel üle padja roomata. Imetamispadja najale Mets aga last istuma panna ei soovita.

Ettevaatust lamamistooliga

Üha populaarsust võitvaid lamamistoole meedikud Arusaare sõnul ei soovita, sest need koormavad lapse selga täiesti valest kohast, mistõttu ei pruugi suure osa ajast lamamistoolis veetnud lapse selg normaalselt areneda. «Selle toote võiks sootuks ostmata jätta, sest siis ei teki ka kiusatust last tükiks ajaks teleri taha istuma panna,» arvab Arusaar.“

Samal eesmärgil ei tohiks tema sõnul kasutada ka turvahälli. «Lapsega koos veedetud aeg on väga oluline. Teda tuleb sülle võtta ja hellitada, sest ainult nii õpib laps, et kõige turvalisem koht on vanemate juures, kes teda alati armastavad,» rõhutas ta. Kui aga tõesti on vaja midagi kiiresti ära teha, siis on lapsel tavaliselt olemas ka teine vanem, kes võiks sel ajal temaga tegeleda.

Mets seevastu arvab, et targal kasutamisel võib lamamistoolist vanematele palju abi olla, kuid ka tema hoiatab lapse tükiks ajaks lamamistooli jätmise eest. «Sinna võib lapse panna lühikeseks ajaks, selleks et saaks ise WC-s või duši all käia või lõunat valmistada,» rääkis ta.

Pikalt või ilma praktilise põhjuseta ta last sinna panna ei soovita. «Selleks, et laps saaks füüsiliselt areneda peab ta saama vabalt liikuda, näiteks põrandal.» Sama kehtib Metsa sõnul ka mängumaneežile, mis võimaldab panna laps turvaliselt piiratud alasse mängima. Vältimaks lapse liikumise liigset piiramist, peaks maneež olema võrdlemisi suur. «Pisikesed ja vaevu võrevoodist suuremad maneežid pärsivad lapse arengut,» toonitas ta.

Ohtlikud abivahendid

Valesti kasutatud lamamistoolist või maneežist veelgi ohtlikumad on aga Metsa sõnul beebipesad, hüppepüksid ja veel mõned moodsad abivahendid, millega lapsele karuteene tehakse.

«Beebipesad koguvad üha populaarsust, kuid need võivad olla beebidele väga ohtlikud  – need võivad magava lapse lämmatada,» hoiatas Mets, kes soovitab beebipesadesse suhtuda ülima ettevaatlikkusega. Sarnast ohtu on täheldatud ka kohevate võrevoodi pehmenduste puhul.

Natukene suurematele beebidele ostetakse ka hüppepükse ja hüppekiike ning käimistoole, kus lapsel on küll lõbus, kuid mis põhjustavad Metsa sõnul lastele lihaspingeid ning koormavad liigselt lülisammast ka alajäsemeid, seda eriti juhul, kui neid kasutakse liiga vara või liiga palju. „Käimistool peaks olema keelatud asjade nimekirjas,“ lisas Arusaar, kes on ka oma praktikas näinud, kuidas selline abivahend lapse tervist võib kahjustada.  

Populaarseks on Metsa sõnul osutunud ka bumbo-istmed, mis meelitavad ka tibatillukesi beebisid sinna istuma panema. «Iste on disainitud nii, et ka kahekuune püsib selles stabiilselt istumas, kuid koormus, mis langeb beebi lülisambale on väga suur ning võib põhjustada ülepingeid või muid komplikatsioone,» hoiatas Mets.

Samuti tasuks loobuda pehmetest kiivritest ja beebide ujutamiseks loodud kaelarõngastest. Kui ujutamisrõngas koormab ohtlikult beebi kaelalülisid, siis pehmed kiivrid on lihtsalt tarbetud abivahendid, mis pärsivad lapse ohutunde arenemist. «Kui lapse lihaskonna ja koordinatsiooniga on probleeme, siis peaks esimene valik olema hoopis arendav võimlemine,» soovitas Mets. Kui arst lapsele kiivri kandmist määranud ei ole, siis ei ole selleks tema sõnul mingit vajadust.

Seevastu kvaliteetne ja turvaline eeslükatav käimistugi võib Metsa sõnul kõndima õppimisel abiks olla küll. «Käimistoe valikul tuleks jälgida, et see oleks õige kõrgusega, stabiilne ja pidurdussüsteemiga, vältimaks toe liiga kiiret eest äraliikumist või tagasivajumist. Samuti arvesta sellega, et käimistoe kasutusaeg on võrdlemisi lühike ning veendu, et kodus oleks piisavalt ruumi,» soovitas ta.

Turvalisus ennekõike

Nii mähkimiskoht kui ka söögitoolid peavad olema turvalised. Selleks, et laps mähkimise ajal põrandale ei kukuks, soovitab Arusaar kasutada kõrgendatud servadega mähkimisalust, mis võiks asuda täpselt nii kõrgel, et ema ei peaks küürutama mähkimise ajal lapse kohal. «Noore ema selg saab tahes-tahtmata suurema koormuse kui varem. Kui selga saab säästa, siis tuleks seda ka teha,» rääkis ämmaemand.

Täiesti sobimatu mähkimiskoht on tema sõnul voodi, sest seal võib laps väga kergesti ennast keerata ja maha kukkuda. Samuti ei sobi asetada mähkimisalust vannituppa pesumasina peale. «Selge on see, et töötaval pesumasinal terve mõistusega inimene last mähkima ei hakka, kuid oht peitub ka selles, et sageli asub pesumasin kivipõrandal. Kui laps sealt maha kukkuma peaks, on tagajärjed kurvad,» selgitas ta.

Söögitooli ostes peaks aga lapsevanem Metsa sõnul jälgima, kas seljatuge saab liigutada. «Eestis alustatakse lisatoiduga kuuendal elukuul. Lapse füüsilist arengut vaadates tegelevad beebid selles vanuses peamiselt roomamisega ning veel ei istu,» rääkis Mets. Ta rõhutas, et enne, kui beebid istuma õpivad, ei tohiks neid täisistuvasse asendisse panna. Selleks, et beebi saaks panna soovitatavasse poollamavasse asendisse, tuleks soetada söögitool, mis seda ka võimaldab.

Veelgi parem oleks aga Arusaare sõnul last sel ajal veel rinnaga toita, sest seda soovitavad nii maailma terviseorganisatsioon kui ka tunnustatud lastearstid. «Kui rinnaga toitmisel esineb raskusi, siis tuleks pöörduda imetamise nõustaja või arsti poole, kellega koos leitakse lapsele parim lahendus,» soovitas ta. Kaljumäe lisas, et söögitooli komplektis peavad kindlasti olema turvarihmad, et laps sealt maha ei kukuks. Selleks, et söögitool aga hiljemgi kasutust leiaks, võiks osta sellise vastupidava tooli, mida võib hiljem istumiseks kasutada ka täiskasvanu.

Üle peaks vaatama ka koduohutuse, mis muutub Metsa sõnul eriti oluliseks lapse kuuenda elukuu paiku. «Lapsed hakkavad siis roomama ja pisikesed sõrmed on väga varmad kõike haarama, urgitsema ja suhu panema,» rääkis Mets. Siis on oluline kinni katta pistikupesad, vooluvõrgust eemaldada kõik juhtmed, mis ei ole parasjagu kasutusel ning lapsele ohtlikud kemikaalid lukustada kappi, mille tarbeks on olemas valik erinevaid beebilukke. Tulekolded ja trepid tuleks piirata turvaväravatega või –aedadega, teravad lapsed ja kapinurgad lapsesõbralikuks muuta nurgakaitsmete abil.

Arusaare sõnul võiks mõelda ka ukse liikumise tõketele. «Lastel on komme igasugustesse põnevatesse asjadesse näppe panna,» rääkis ta, lisades, et kui laps avastab, et olemas on uks ja sellega saab mängida, siis võib juhtuda, et pöörame korraks selja ja ta pistab oma näpud sinna vahele. Samuti tuleks vaadata, et kapid on lapsele ohutud. «Igasugune värviline vidin võib köita lapse tähelepanu ja lastel on uskumatult suur jõud. Lapsed on väga nutikad ja eesmärk paneb tegutsema ja nii on õnnetused kiired tulema,» hoiatas ämmaemand.

Mida aga lastel kõige rohkem vaja läheb? «Lähedust, paid ja kuhjaga soojust ja armastust,» on Arusaar veendunud. «Meelde jäävad lapsepõlvest ikka emotsioonid, mitte see, et lapsel oli vinge käru või isal sama uhke auto kui naabrimehel.»

Populaarne

Tagasi üles