/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/09/06/2329623t1h795a.jpg)
Melanoomi haigestumus kasvab endiselt, kuid diagnostika areng ja suurem haiguste avastamiste hulk tähendab seda, et üha rohkem avastatakse haigus õigel ajal.
Nahaarst: melanoom avastatakse üha enam õigel ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Diagnostika areneb ja avastame rohkem melanoomi,» ütles Ida-Tallinna Keskhaigla nahahaiguste vanemarst dr Pille Konno. Tema sõnul on haigus igal aastal kasvuteel, viimased andmed on aastast 2015, kui vähiliidu andmetel esines melanoomi 272 korral. Nii naistel kui meestel on see kümne enamlevinud vähi seas.
Vanemarsti sõnul on teadlikkus melanoomist oluliselt paranenud, kuid ei ole veel ideaalne. «Need kes tulevad vastuvõtule on eelnevalt peeglist end ise ikkagi kontrollinud,» rääkis Konno. Ta lisas et solaariumi kasutamine on vähenenud, kuid seda on endiselt liiga palju.
Dr Konno soovitab iga poole aasta tagant ennast peegli ees üle kontrollida. «Mõõdukus aitab ka siin: mitte arutult päevitada, mitte käia solaariumis ning kontrollida end regulaarselt,» soovitas Konno, märkides, et kuigi igal aastal on palju uusi melanoomi juhtumeid, avastatakse üha rohkem vähki varajases faasis. «Avastamine esimeses faasis tõstab tõenäosust, et selle saab õigeaegselt opereeritud ja ravitud.»
Üle-Euroopalist melanoomipäeva tähistatakse tänavu 7. mail. Eesti Vähiliit kutsub selle päeva puhul üles oma nahka jälgima. Viimase 10 aasta vältel on haigestumus melanoomi Eestis kasvanud lausa poole võrra. Melanoomi uusi haigusjuhte esineb Eestis igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 14,5 naisel 100 000 inimese kohta.
Euroopa keskmine uute haigusjuhtude esinemine on 12 juhtu 100 000 inimese kohta. Mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajaid esineb igal aastal Eestis 44 mehel ning 65 naisel 100 000 inimese kohta.