Äkiline soojalaine on allergikutele halb uudis

Õetolmuallergia. Foto: Ina Penning / PantherMedia / Ina Penning

Tänavune ilm - jahedavõitu pikk kevad ja järsk soojalaine - ähvardab allergikuid tõsise väljakutsega, sest korraga hakkavad levima kõik allergikuid ohustavad õietolmud.

«Ilm oli pikalt jahe ja läks siis järsult soojaks, nüüd hakkavad kõik puud-taimed korraga tugevalt õitsema ja allergikutele tähendab see tavapärasest suuremat koormust,» ütles Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog dr Krista Ress.

Eesti välisõhu kvaliteeti kajastava veebi andmetel on üle Eesti hakanud tugevalt õitsema kask, muu õietolmu osas on veel üsna rahulik. Kevade saabudes suurenevad taas allergikute kaebused - vesine nohu ja ninakinnisus, silmade sügelus ja vesisus, kuiv köha, õhupuudus, vilistav hingamine. Mõnikord tekivad sümptomid puu- ja juurviljade või pähklite söömisel - nohu ägenemine, sügelustunne suus või kurgus, huulte turse, lööve suuümbruses, harvem ka kõhuvalu ja hingamisraskus. 

Kui sellised kaebused tunduvad tuttavad, siis võib olla põhjuseks allergia näiteks õietolmule, eri loomadele või kodutolmulestadele. Allergia diagnoosimisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kus, millal ja millega kokkupuutel haigusnähud tekivad. Seejärel tasuks oma tähelepanekutega pöörduda arsti poole, kes teostab vajalikud uuringud. 

«Kindlasti ei tasuks rutata apteegis müüdavaid allergiateste tegema, laborist ise analüüse tellima ja ise haigust diagnoosima hakata – positiivsed uuringutulemused ei tähenda alati allergiat,» märkis allergoloog. Samuti ei tasu ise analüüside alusel oma toitumist piirama hakata, sest vahel võib valesti tõlgendatud analüüsi tulemuste alusel põhjustada endale või oma lapsele hoopis suuremat kahju.

Allergiahaiguste raviks kasutatakse nii eri kaebusi kontrollivaid ravimeid kui ka allergeen-immuunravi, millega kujundatakse organismis kaebusi põhjustava allergeeni suhtes taluvus ning seeläbi võib õnnestuda allergiakaebustest täielikult vabaneda. «Allergiatestide teostamine ja nende põhjal raviotsuste tegemine peaks kindlasti toimuma koostöös allergoloogiga,» lisas dr Ress.

Kuidas end ise aidata?

• Loputa nina meresoola lahusega
• Ära too tuppa urbi ega lõikelilli
• Toidu valmistamisel arvesta ristallergia võimalusega

Õietolmuallergia puhul:

• Niida muru sageli, et kõrrelised ja umbrohi ei jõuaks õitsema hakata. Kui võimalik, peaksid allergikud ise muruniitmist vältima.
• Õietolmuperioodil väldi pesu kuivatamist õues ning õueriiete ja jalanõude hoidmist eluruumides.
• Õuest tulles loputa juuksed õietolmust puhtaks (kindlasti tuleb seda teha enne magamaminemist).
• Õuest tulevaid lemmikloomi puhasta niiske lapiga.
• Paigalda akende ette kaitsevõrk või õietolmufilter.
• Soovitatav on puhastada toaõhku erifiltrite ja/või puhastussüsteemidega.
• Koristades kasuta HEPA-filtriga tolmuimejat.
• Hoia autoga sõites aknad suletuna.
• Kanna silmade kaitseks õues (päikse)prille.
• Väldi ristallergiat põhjustavaid toiduaineid.

Kodu- ja lemmikloomaallergia puhul:

• Ära luba lemmikloomi magamistuppa, hoia võimalusel neid õues.
• Võimaluse korral leia koduloomale uus kodu.
• Ära võta uusi koduloomi.
• Korista regulaarselt (vaibad, madratsid, pehme mööbel).
• Loomaga kokkupuute järel pese käed ja vaheta riided.

Tolmulestaallergia puhul:

• Voodi kaitseks kasuta tolmulestakindlaid voodikatteid.
• Pese voodipesu kord nädalas vähemalt 60°C veega.
• Tuuluta ja korista tube regulaarselt.
• Hoia õhuniiskus eluruumides alla 50 protsendi.
• Hoia toatemperatuur vahemikus 20-22°C.
• Väldi eluruumides tolmu koguvaid esemeid ja mööblit.
• Eelista pestavaid põrandakatteid magamistoas.

Hallitusseeneallergia puhul:

• Taga eluruumides piisav ventilatsioon ja kütmine.
• Hoia eluruumi õhuniiskus alla 50 protsendi.
• Vannitubadest ja teistest saastunud kohtadest hallitusseente hävitamiseks kasuta viieprotsendilist ammoniaagilahust.
• Eelista vaipadele kõvakattega põrandamaterjale ning tapeedile seinavärvi.
• Kõrvalda kõik veetorustiku lekked.
• Hoidu muruniitmisest hilissuvel, sest hallitusseente eoseid leidub ka kõdunevas taimkattes.