Stress südamele: raevuhoog võib viia infarktini

Uuring näitas, et kahe tunni vältel pärast kogetud raevuhoogu suureneb insuldi risk neli korda ja südameinfarkti risk koguni viis korda. Foto: Werner Heiber / PantherMedia / Werner Heiber

Südamehaiguste ennetamisel keskendutakse eelkõige füüsilist keha mõjutavatele teguritele, teadustööd rõhutavad ka vaimsete, sotsiaalsete ja majanduslike riskitegurite olulisust. 

Peale sagedamini nimetatavate peamiste südame- ja veresoonkonnahaiguste (SVH) riskitegurite – kõrge arteriaalse vererõhu, vere suurenenud lipiidisisalduse, suitsetamise, ülekaalu ja kehalise passiivsuse kõrval kõneldakse aina enam pinge ning ärevuse halvast mõjust südamele, kirjutab Terviseuudised.

Kardioloogid räägivad juba ammu emotsioonide ja pinge mõjust südamele ning veresoonkonnale. «Teadlased on kindlaks teinud, et psühhoemotsionaalsed, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid suurendavad nii infarkti ja insuldi kui ka äkksurma riski,» rääkis Vilniuse Ülikooli haigla Santarose kliinikumi kardioloogia- ja angioloogiakeskuse professor Žaneta Petrulionienė.

Uutes südamehaiguste ennetamise suunistes tuuakse nende riskitegurite tähtsus esile ja kirjutatakse, et peale klassikaliste riskitegurite suurendavad SVHsse haigestumise tõenäosust suurel määral ka kehv sotsiaalne ja majanduslik seisund, sotsiaalse toetuse puudumine, pinge tööl ja peres, vaenulikkus, depressioon, ärevus ning muud psühhoemotsionaalsed häired. Need tegurid mitte ainult ei suurenda kardiovaskulaarset riski, vaid ka halvendavad juba olemasoleva haiguse prognoose.

Vihahoog mitmekordistab infarktiriski

On tehtud rida teadusuuringuid, mille kohaselt eksisteerivad provotseerivad tegurid ehk trigerid, päästikud, mis suurendavad üsna palju kardiovaskulaarset riski, sõnas professor. «Hiljuti avaldatud üheksa uurimuse metaanalüüsi tulemused näitasid, et kahe tunni vältel pärast kogetud raevuhoogu suureneb insuldi risk neli korda ja südameinfarkti risk koguni viis korda,» tõi ta välja. Tema sõnul on kogutud piisavalt tõestust selle kohta, et vihahoo järel suureneb igasuguse ägeda koronaarsündroomi, tserebrovaskulaarse juhtumi, südame rütmihäire ja äkksurma risk.

«Teadus on seda kõike tõestanud, ent kliinilises praktikas ei ole lihtne neid riskitegureid kindlaks teha, uurida ega modifitseerida,» rääkis ta. Mainitud süsteemses metaanalüüsis soovitatakse patsiendi riski hindamisel tähelepanu pöörata mitte ainult vererõhule, kolesterooli-, lipiidi- ja glükoosisisaldusele, rasvumisele, suitsetamisele, suhkurtõvele ja muudele haigustele, vaid ka arutada patsiendi psühhoemotsionaalseid, koguni sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, ning mõelda, kuidas oleks võimalik seda kõike korrigeerida. Need on loomulikult õrnad ja üpris keerukad ülesanded, tõdes professor.

Ülevaates mainitakse ka medikamentoosseid vahendeid, mille määramisega saab vähendada südame rütmihäirete, äkksurma, insuldi ja infarkti riski pärast stressi või psühhoemotsionaalset vapustust. Patsiendile võib soovitada beeta-adrenoblokaatorite, antidepressantide, ärevust leevendavate ja une kvaliteeti parandavate ravimite tarvitamist, samuti määrata mitmesuguseid muid psühhosotsiaalseid sekkumisi.

Pinge, ärevuse ja vapustuse negatiivne mõju kardiovaskulaarsele süsteemile tuli selgelt ilmsiks uuringus, milles võeti vaatluse alla paigaldatud kardioverter-defibrillaatoriga patsiendid ehk inimesed, kellel on suurim SVH risk.

Raevuhood on südamele kõige ohtlikumad

Uuriti, millised läbielamised ja emotsioonid südame rütmi kõige tugevamini häirivad. Tehti kindlaks, et suuremat ohtu kujutavad südamele raevuhood. Uuringus tuli ilmsiks, et viha ja väga suure psühhoemotsionaalse erutuse hood võivad südant adrenergilise süsteemi kaudu mõjutades tekitada eluohtlikke rütmihäireid. Paigaldatud kardioverter-defibrillaatoriga patsiente uurides ei olnud seda keeruline tõestada, sest kõike seda fikseeris aparaat.

«Uurisime Vilniuse Ülikooli haigla Santarose kliinikumis ägeda müokardiinfarktiga patsientide provotseerivaid tegureid. Tegime kindlaks, et rohkem kui 67 protsendile patsientidest avaldasid enne infarkti toimumist mõju teatud psühhosotsiaalsed riskitegurid. Selgitasime välja, et enamasti ei toonud need mõjurid infarkti kaasa kohe päästiktegurite toimehetkel, vaid mõne päeva möödudes,» rääkis Petrulionienė.