Lapsega spaasse minek võib lõppeda ohtliku õnnetusega

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lastel tasub ujuma minnes silm peal hoida.

FOTO: Panther Media / Scanpix /Wavebreakmedia ltd

Kuigi põnniga spaasse või ujuma minek on tore ja arendav, võib see kurvalt lõppeda, kui puudu jääb teadmistest või hoolsusest.

Pere- ja lastearst Maarika Kukk on oma laste ja lastelastega alati hea meelega spaades ja veekogude ääres käinud. «Arvan, et siit algab laste karastamine ja tugevam tervis,» rääkis ta. Vees aktiivne liigutamine arendab ja tugevdab tohtri sõnul ka päris pisikeste laste lihaskonda ja tasakaalutunnet ning mis peamine – imik, kes veel ei rooma, astu ega kõnni, tunneb ennast vees vabalt.

Sellegipoolest ei tohiks väikse beebiga kohe ujulasse tormata. Kuni kolmanda elukuuni peaks laps ujuma puhta veega suures vannis, sest sel ajal on ta veel väliskeskkonna suhtes väga tundlik ja kloorivesi talle ei sobi. Kolmekuuse või vanema lapsega võib aga tohtri sõnul minna basseini, kus klooritase ei ole kõrge ning vesi on puhas ja piisavalt soe, soovitavalt 33–34 kraadi.

Suurte veekeskuste lastebasseinid on Kuke sõnul sageli imikute ujutamiseks liiga mustad või on nende klooritase liiga kõrge, sest seal käivad mõnulemas ka otse saunast higistamast tulnud täiskasvanud. «Kuna imiku nahk on väga õrn, võib kergesti tekkida nahaärritus,» selgitas Kukk.

Kuni aastase lapsega spaasse või ujulasse minnes tuleks seega olla ettevaatlik. Peale vee- ja saunamõnude nautimist tuleks ka pisike laps kindlasti pesta ja teda imikutele mõeldud kreemiga kreemitada. Ka suuremate lastega spaasse minnes soovitab tohter alati valida lastesõbraliku spaa, kus on olemas eraldi lasteala ja lastebasseinid.

Hügieeniga on probleeme

Hügieeniga on meie inimestel aeg-ajalt probleeme ka spaade ja veekeskuste esindajate sõnul. «Osad külastajad lähevad higisena sauna ja hüppavad sealt otse basseini,» tõdes ka Viimsi SPA turundusjuht Kaja Kuusik.

Tegelikult tuleks nii lastel kui täiskasvanutel end alati enne basseini minekut korralikult puhtaks pesta, sest nii mustus kui ka vees lahustuv kosmeetika mõjutavad vee kvaliteeti. «Basseini veetehnika reageerib mustusele. Kui mustust on rohkem, siis automaatika laseb sinna ohtlike bakterite hävitamiseks rohkem kloori ja tekivad ebameeldiva lõhnaga kloramiiniaurud,» selgitas Tartus asuva Aura veekeskuse ujulajuht Talis Preiman, kes on sageli kimpus pesemata klientidega.

«Hiljuti olid meie ujulas võistlusel profiujujad ühest naaberriigist. Sättisid ennast juba vette hüppama, aga nägin, et duši all nad käinud ei ole ja läksin siis neile ütlema, et kuulge, noormehed, kas te kodubasseinis lähete ka niimoodi vette, et ennast ei pese. Nemad vaatasid mulle mõistmatute silmadega otsa,» meenutas Preiman.

Suures basseinis hügieeni hoidmiseks peab Kuusiku sõnul beebiga ujulasse tulles kaasas olema ka ühekordne ujumismähe. Tüdrukute ja pikajuukseliste poiste juuksed peaksid aga basseini minnes olema patsis, sest muidu võivad teised kliendi saada ebameeldivate üllatuste osaliseks, kui vees hulpiv juuksekarv neile näiteks suhu ujub.

Liiga kuum saun ei sobi

Kuigi beebiga võib Kuke sõnul sauna minna niipea, kui ema selleks ise pärast sünnitust valmis on, peaks saun olema esialgu madala temperatuuriga. Hästi sobib selline Soome saun, kus temperatuur on umbes 60 kraadi. Seal on lapsel teiste saunadega võrreldes kergem hingata. Auru- ja aroomisaunad võiksid jääda suurematele lastele.

Beebiga saunas olemise aeg võiks Kuke sõnul olla vähemalt alguses lühike. Pärast paari minutit saunas tuleks minna korraks parajalt sooja vee alla ja uuesti mõneks minutiks sauna. Seejuures tuleks kindlasti jälgida, kuidas laps ennast tunneb. «Kui on näha, et talle seal ei meeldi ja ta hakkab kohe sauna uksest sisenedes nutma, siis ei ole mõistlik sinna minna,» selgitas Kukk. Kuna saun aktiveerib beebi ajus termoregulatsiooni, siis võib ka juhtuda, et beebi hakkab pärast saunas käimist nutma. 

Täiskasvanutest halvemini taluvad lapsed kuumust neljanda eluaastani. Nad kaotavad saunas higistades kiiremini vedelikku ja suurem on ka ülekuumenemise oht. Tekkida võib kuumusejärgne nõrkustunne. «Algul võib laps natuke viriseda, sest tunneb ennast ebamugavalt. Kui ema lavalt alla ei tule, vaid istub kuumuse käes edasi, muutub laps loiuks ja uimaseks,» kirjeldas Kukk.

Ohu märgiks on tema sõnul ka naha punetus, mille tekkides peab lapsega kohe jahedamasse paika vee alla minema ja andma talle juua. Seetõttu peab joogipudel väikeste lastega spaasse minnes alati kaasas olema.

Teine oluline oht vee ääres on alajahtumine. «Tihti kohtab nii spaades kui ka veekogude ääres lõdisevaid ja juba näost sinakaid lapsi. Kui juhtub nii, siis tuleks lapsel märjad riided kiiresti seljast võtta ja ta sooja rätikusse mässida,» rääkis tohter.

Hoia lapsel silm peal

Kuna spaas ja ujulas võivad kergesti tekkida traumad, siis peaksid vanemad alati jälgima, millega laps tegeleb. «Tavaliselt käiakse väikelastel sabas, aga sageli unustatakse, et ka suuremad lapsed võivad sattuda ohtlikesse olukordadesse. Mängides ja mürades võib kergesti libastuda ja tahtmatult vee alla vajuda,» selgitas Kukk.

Ta lisas, et väikelapsed võivad kukkuda kergelt kõhuli ka madalas vees. «Kui keegi seda ei näe, siis pole võimatu ka uppumisoht,» hoiatas ta. Ka Preiman rõhutas, et instruktoril on vaid kaks silma, kuid lapsi võib vees olla palju, mistõttu ei pruugi ka väga hea instruktor kõike õigel ajal märgata.

Eriti ohtlik on jätta laps valveta avaveekogude ääres. «Ühel suvel olime abikaasaga Pangodi ääres, kus vees möllas palju üheksa- kuni kümneaastaseid lapsi,» meenutas Kukk. «Järsku märkas abikaasa, et üks tüdrukutest teiste keskel vajub mitu korda vee alla, kuid teised lapsed kõrval ei pannud seda tähelegi. Mees ujus kiiresti laste keskele ja tõi tüdruku kaldale. Selgus, et tüdruk oli välismaalt pärit vahetusõpilane.» Kuigi sel korral lõppes kõik vaid ehmatusega, näitab statistika, et Eestis juhtub igal suvel lastega vees ka traagilise lõpuga õnnetusi.

Veekeskuses liutorudest alla lastes tuleks aga alati instruktsioone järgida. Näiteks ei tohiks pea ees alla lasta, sest tulemuseks võib olla tõsine vigastus. «Meil on juhtunud sedagi, et laps laseb pea ees torust alla, hoiab samal ajal suud lahti ja jääb mõnest hambast ilma. Lastel tulevad piimahambad küll lõpuks muidugi ära, aga iseasi, kas nad peaksid nii ruttu ära tulema,» rääkis Preiman.

Ta hoiatas, et punase tulega liutorust allalaskmisest, kahekesi torust alla liuglemisest ja muude trikkide tegemisest tuleks samuti hoiduda, sest tulemuseks võib olla tõsine trauma. Selleks, et veekeskuse atraktsioonid jääksid terveks ega vigastaks teisi külastajaid, ei tohiks ujumisriietel olla neete ega lukke.

Kuke sõnul tuleb sageli ette sedagi, et laps lendab libedale põrandale siruli maha ja saab viga. Seetõttu ei tohiks lubada lastel spaas või ujulas joosta ja jalas võiksid olla libisemise ohtu vähendavad veejalanõud. Väikelast ei tohiks lasta üksinda sauna, kuna saunades võib olla põletamise ja ülekuumenemise oht. Kukk rõhutas, et laps peab ujulasse vöi sauna minnes olema täiesti terve ja hästi välja puhanud.

Ta selgitas, et spaades on tihti õhk jahe ja seal leidub ka jahedama veega basseine. Seetõttu võib väike nohu või köha kergesti süveneda. Samuti ei tasuks spaasse minna siis, kui lapsel on nahalööve, sest pärast seda lööve intensiivistub. Kui laps on täiesti terve, on palju väiksem ka võimalus, et ta saab sealt nakkuse. Seennakkuste vältimiseks soovitab lastearst kanda veejalanõusid ja vanematel jälgida, et laps ei haaraks nagist võõrast käterätti.

Ujumistrenn on parem kui kätikud

Basseinis ujumiseks soovitavad Kuusik ja Preiman lastele kaasa võtta ujumisprillid. Last kõiksuguste abivahenditega aga üle kuhjata ei tohiks. «Kui lapsel on korraga käes kätikud ja ümber ka ujumisvöö ja -rõngas, siis on see lapse jaoks piin,» hoiatas Preiman. Pealegi tekitavad abivahendid tema sõnu nn õpitud abitust. «Nii õpib laps, et tal on alati midagi ümber ja ise ujuda oskama ei pea,» rääkis Preiman.

Selle asemel võiks vanemad juba koos imikute ja väikelastega ujumistrenni minna.  «Ujumistund pakub nii vanematele kui ka beebile vahvaid emotsioone ja veekartus kaob iseenesest,» rääkis Kuusik. Võimalusel tasuks aga lastega ujuma ja sauna tulla tööpäeva hommikupoolsel ajal, mitte koolivaheajal või õhtul pärast tööpäeva lõppu, mil bassein on inimestest pungil. Väikelast üksinda ujulasse saata ei tohiks.

Tagasi üles