/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/09/06/2325467t1h380e.jpg)
Kui puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, siis puukentsefaliidi viiruse vastast spetsiifilist ravi ei ole, haigestumise vältimiseks saab teha vaktsiini.
Vaata ja võrdle hindu: kui palju tuleb välja käia puugivaktsiini eest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadsuvised ilmad soosivad looduses ajaveetmist, ent ettevaatlik tuleb olla puukide osas, kes samuti kevadet armastavad. Puukentsefaliidi viiruse vastane vaktsineerimine on tasuline ja koosneb kolmest doosist, mille järel tuleb vaktsineerida iga viie aasta järel ühe doosiga. Esmasel vaktsineerimisel tehakse kaks vaktsiinidoosi 1–3-kuulise vaheajaga ja kolmas 6‒12 kuud hiljem.
«Vaktsiin on tõhus ja tagab sajaprotsendilise kaitse puukentsefaliiti haigestumise eest. Entsefaliit võib kulgeda nii kerge kui ka raske haigusvormina, kahjustades kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad tekkida püsivad kahjustused,» tõdes Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm. Ka terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko rõhutas, et puukentsefaliit on tõsine ja ohtlik haigus, mistõttu soovitab amet end vaktsineerida juba talvel või varakevadel, ent hilja pole veel praegugi.
Immuunvastuse teke antikehadena võtab aega – nädal pärast teise doosi manustamist on antikehade hulk piisav ja inimene ei haigestu. Selleks, et antikehade kõrge hulk püsiks, tuleb teha kolmas doos ja hiljem revaktsineerida ühe doosiga. «Kui praegu esimene süst ära teha, saab inimene korraliku kaitse haiguse eest juba suve teiseks pooleks. Seega sügisel seenele minnes võib end juba kindlamalt tunda,» lisas Dontšenko. Samas tuleb nentida, et kolm puugivaktsiini doosi maksab üsna kopsakat hinda, kogumaksumus võib täiskasvanul ulatuda saja euroni.
Terviseameti andmeil esines mullu puukentsefaliiti enim elanikke:
- Saaremaal 19/57 (haigusjuhtude absoluutarv ning arv 100 000 elaniku kohta)
- Hiiumaal 2/21,4
- Pärnumaal 11/13,3
- Tallinnas 27/6,3
- Tartumaal 6/4,1
- Harjumaal 10/1,7
Haigusjuhte ei esinenud Raplamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. 2017. aastal haigestus entsefaliiti 41 meest, suurem osa neist olid lapsed vanuses 1-9. Naisi haigestus 46 ning ka nende seast kuulus kõige rohkem nakkuse saajaid 1-9-aastaste vanuserühma.
Eestis on haigestumus olnud tüüpiliselt kõrgem maapiirkondades – enim haigusjuhte esineb Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid puukentsefaliidi ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.