:format(webp)/nginx/o/2018/05/09/7833903t1h14f4.jpg)
Imiku äkksurma sündroomi (SIDS – sudden infant death syndrome) tõttu surnud laste õdedel-vendadel on üldpopulatsiooniga võrreldes kuni neli korda suurem risk samuti hällisurma surra, vahendab Med24.
Hällisurma surnud imikute õdesid-vendi ähvardab sama risk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hällisurma selgitatakse praegu kolme riskimudeli kaudu, milles mängivad rolli välised stressitegurid (kõhuli magamine, kokkupuude tubakasuitsuga, kriitiline arenguperiood, kaasuv haavatavus, näiteks geneetiline vastuvõtlikkus SIDSi suhtes jm). Geneetilise vastuvõtlikkuse uurimiseks korraldati Taanis populatsioonipõhine uuring, mis haaras kokku 2 516 785 alla ühe aasta vanust last, kes olid sündinud vahemikus 1978–2015.
Uuritavate hulgas oli 1535 hällisurma surnud imikut, neil oli kokku 2373 õde-venda. Hällisurma suri 2373 õest-vennast vaid kaheksa, kusjuures 90 protsenti äkksurmadest toimus esimese üheksa elukuu jooksul (mediaanvanus kolm kuud).
Standardiseeritud hällisurma haigestumus õdede-vendade hulgas oli neli korda suurem pärast andmete kohandamist soo, vanuse ja kalendriaasta suhtes ning 3,5 korda suurem pärast andmete täiendavat kohandamist ema vanuse ja haridustaseme suhtes.
Kuigi uuringus ei saa eristada keskkondlikke ja geneetilisi riskifaktoreid, viitab äkksurmade perekondlik esinemine siiski geneetilisele komponendile.
Loe lugu täismahus Med24 portaalist.