Radioloog: kui naine leiab rinnast midagi uut, tuleks alati arstiga konsulteerida

Rinnavähikontrolli ei tasu eirata, sest nii võib hoida ära kasvaja kaugele arenemise. Foto: Panther Media /Scanpix

Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogi Mare Meldre sõnul ei ole rinnavähil varaseid sümptomeid, mille järgi haigust kahtlustada. Sel põhjusel ongi väga paljudes riikides juurutatud mammograafiline sõeluuring, et leida just varases staadiumis rinnavähke. 

Kui patsient leiab rinnast kõva tüki, mis ei valuta ega ole ka katsudes tundlik, tuleb radioloogi sõnul kiirustada arsti juurde. Pehmed ja valulikud sõlmed on reeglina healoomulised, kuid ka neid oleks mõistlik arstile näidata, soovitas Meldre.

«Tegelikult tuleks alati arstiga konsulteerida, kui naine leiab rinnas midagi uut, mida seal varem pole olnud – olgu see siis nahatekstuuri muutus, rinna kuju muutus, mingi tihend, turse, nibu sissepöördumine või eritis, just kas verine või vesine eritis rinnas,» rääkis ta.

Radioloog soovitab kõigil naistel käia alates 45. eluaastast regulaarselt mammograafilisel kontrollil. «Enamik varases staadiumis diagnoositud rinnavähke ongi avastatud rutiinse mammograafilise kontrolli käigus. 40-aastaselt tuleks teha n-ö baasmammogrammid ja alates 45. eluaastast käia regulaarselt mammograafilises kontrollis 2-aastaste intervallidega,» sõnas Meldre.

Tervenemisprognoos on hea

«Sageli arvatakse, et vähki haigestumine tähendab paratamatut lõppu tervelt ja aktiivselt elatud elule ning ravi lükkab haiguse lõppfaasi ainult edasi ega tervenda haigusest,» rääkis Ida-Tallinna keskhaigla mammoloog Gabor Szirko. Ta lisas, et õnneks pole rinnavähihaigete saatus nõnda tume.

Sõeluuringutega hõlmatud haiguste üks põhiline omadus peab olema pakutava ravi edukus. Kui enamik patsiente ei saaks haigusest terveks, poleks mõtet nõnda palju haiguse avastamise peale aega ja ressursse kulutada, sõnas Szirko.

Parimad tulemused rinnavähi ravis on naistel, kelle kasvaja on avastatud varakult, parimal juhul rinnavähi sõelmammograafial. «Varakult avastatud haiguse korral on tõenäoline, et haigus peitub ainult rinnanäärmes ega ole sealt teistesse elunditesse levinud,» rääkis mammoloog.

Praegusel hetkel ei ole olemas testi, mis oskaks kindlalt vahet teha lokaalsel ja levinud haigusel, seetõttu jaotatakse rinnavähi juhud madala ja kõrge riskiga haigusteks. Väike kasvajakolle, mille bioloogilised tunnused viitavad haiguse aeglasele ja soodsale kulule, ei vaja enamasti tervet organismi hõlmavat keemiaravi.

«Suuremate ja kiiremini arenevate kasvajatüüpide korral on aga äärmiselt oluline võtta kasutusele kogu raviarsenal, sest see annab võimaluse haigus hävitada ka seal, kuhu kirurgi skalpell ei ulatu,» sõnas Szirko. Paljudele patsientidele soovitatakse ka naissuguhormoonide mõju vähendavat ravi, sest rinnavähirakkude paljunemist ja kasvu stimuleerivad need hormoonid.

Rinnavähihaigete sage ja sihipärane jälgimine kestab enamasti viis aastat. «Haigete jälgimise eesmärgiks on haiguse taastekkimise varajane avastamine nii haigestunud kui ka terves rinnas, hinnata hormoonravi talutavust ja kõrvaltoimeid ning innustada patsienti ravi jätkamisel,» seletas mammoloog.

Lisaks ravile ka tugiteenused

Rinnavähiga tegelevad raviasutused pakuvad patsientidele ka hulga tugiteenuseid. Täielikus vaimses ja kehalises tervenemises mängivad väga tähtsat rolli ka taastusraviarst, füsioterapeudid, psühholoog ja rinnaõde.

Pärast rinnavähi ravi algab elu mõneski mõttes uuesti. Elustiilimuudatustest mõjutab paranemist kõige enam kehalise aktiivsuse tõstmine ja tervislik toitumine. «Need ei ole otseselt seotud rinnavähiga, kuid on hästi teada, et sportimine ravib meeleolu- ja ärevushäireid ligilähedaselt sama hästi kui antidepressandid. Normaalse kaalu säilitamine vähendab menopausis naiste suguhormoonide hulka, mis omakorda vähendab naissuguhormoonidest sõltuva rinnavähi taastekkimise riski,» sõnas arst.

Szirko sõnul küsitakse arstilt ka alternatiivsete ravivahendite nagu näiteks kasekäsnatee, mandliekstrakti ja E-vitamiini kohta. «Alternatiivmeditsiini kohta ei saa arst arvamust avaldada, sest puuduvad ravi efektiivsust kinnitavad uuringud. Enamasti ei keela tohter oma patsiendile loodusraviga eksperimenteerimist, kuid soovitab seda teha paralleelselt tõestatud toimega raviga,» rääkis mammoloog. Tema sõnul on kõige kasulikum panustada ravi toetavasse füüsilisse aktiivsusesse.