Tervisenõu: putukas nõelas last - millal tasuks muretseda?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Putukahammustus.

FOTO: Arve Bettum / PantherMedia / Scanpix

Kui Eestis võib putukahammustusest saada tõsise haiguse enamasti vaid puugilt, siis peamine risk on putukapiste või -hammustuse korral hoopis nahaärritus ja allergia.

Ajalehes Saarte Hääl räägib putukahammustustest allergoloog Viigi Viil:

Üldjuhul on putukahammustusele tundlikumad väikesed lapsed ja need, keda on korduvalt hammustatud või nõelatud. Alati sõltub kõik inimese tundlikkusest – mõnda nõelab mesilane ja ei juhtu midagi. Samas hammustab kedagi mingi kevadine putukas ja ollakse mures.

Selliseid asju märkavad inimesed kevadel tihtipeale rohkem, sest talvel ju putukaid ei ole. Suvel ja sügisel on lastel ikka punne peal, aga neid nagu ei märgata. Kevadel ronivad samas igasugused putukad välja ja tekitavad kindlasti ka tugevamat reaktsiooni.

Allergikutel on putukahammustuse nähud tugevamad ja püsivad kauem. Kõige ohtlikum on nõelamine peapiirkonda, selle tagajärjel võib tekkida keele- ja kurguturse, mis omakorda põhjustavad hingamisraskusi.

Kui putuka nõelamine põhjustab kõri-, suu- või keeleturset, mis takistab hingamist või kutsub esile tõsise allergilise reaktsiooni tundemärgid, tuleb kutsuda kiirabi. Oluline on torkekoha puhastamine, turset saab alandada, kattes pistekoha kohe pärast nõelamist külma kompressiga. Korduvpisted või -hammustused võivad põhjustada naha tundlikkust ja nahapõletikku.

Loe lugu täismahus Saarte Häälest.

Tagasi üles