/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
/nginx/o/2018/05/14/7844137t1h0534.jpg)
Mõnikord tekib peavalusööst väga järsku, tuues endaga kaasa suure hirmu ja segaduse, sest põhjus pole tihti teada. Millal peaks muretsema või arsti poole pöörduma?
Tervisenõu: millal on äkilised peavalusööstud ohtlikud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloog Mark Braschinsky.
Äkiliste peavalusööstude, torgete, kõige sagedasem põhjus on esmane lõikav peavalu. Iseenesest on tegemist üsnagi ohutu haigusega, aga kui inimene kogeb seda sageli, võib see ehmatada.
Valusööstude puhul on oluline teadvustada, kas need on esinenud juba varasemalt või tekkisid alles äsja. Selle haiguse puhul tuleb uuringutega välistada teiste haiguste diagnoosid.
Peavalude reegel ütleb, et sellise peavalu tekkimisel tuleb inimesel kindlasti helistada kiirabisse, kuna siis on vaja välistada eeskätt koljusisesed verevalandused, veresoonte patoloogiad ja hüpertensiivne kriis ehk olukord, kus vererõhu ülemine näitaja tõuseb kiirelt üle 200.
Valdavalt on peavalud noorte inimeste, 15-45-aastaste probleem. Näiteks migreeni esineb rohkem just noortel. Tegu on kõige sagedasema ja kulukama neuroloogilise probleemiga. 50. eluaastates tekkinud peavaludega inimest hakatakse pigem kohe uurima ja välistama nende tekkimise põhjuseid.