/nginx/o/2018/05/11/7838440t1h59d8.jpg)
Kuna soolevähil pole ainult sellele haigusele omaseid tunnuseid, tuleks hiljuti tekkinud ja mittemööduvate soolestiku kõrvalekalduvuste korral arsti juurde pöörduda.
Soolevähil ei pruugi olla ainuomaseid sümptomeid
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
11. mai 2018, 19:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seedeelundite pahaloomulised kasvajad moodustavad kõikidest kasvajatest neljandiku. Seedetrakti kasvajad esinevad sarnase sagedusega nii naistel kui meestel, vahendab Kliinik.
Arvukuselt olulisemaks seedetraktist pärit kasvajavormiks on soolevähk. Soolevähk on sage, just sotsiaalmajanduslikult arenenud ühiskondadele iseloomulik haigus. Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 450 000, Eestis aga peaaegu 800 inimesel. Aastas sureb meil soolevähi tõttu üle 400 inimese.
Riskiteguriks on kõrgem vanus, kuid mitte alati
Soolevähki haigestutakse enamasti vanuses üle 50 aasta, umbes 10 protsendil juhtudest võib kasvaja ilmneda ka nooremas eas, eriti perekondliku eelsoodumuse korral. Soolevähki haigestumist võivad põhjustada pikaaegne ebaõige toitumine, ülekaal, vähene liikumine, suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine. Olulise tähtsusega on kroonilised põletikulised soolehaigused, seedeelundkonnas varem esinenud polüübid.
Soolevähki tuntakse ka jämesoolevähi või kolorektaalvähi nime all. Erinevatel põhjustel umbes veerandil üle 50 aastastel inimestel tekivad jämesoole limaskestale polüübid. Osadest polüüpidest võib aja jooksul välja areneda pahaloomuline kasvaja. Kui vähk avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada.
Püsivaid seedetrakti kaebusi tuleks uurida
Soolevähil pole absoluutseid ja ainult sellele haigusele omaseid tunnuseid. Seega tuleks kõiki hiljuti tekkinud ja mõistliku aja jooksul mittemööduvaid soolestiku normaalsest tegevusest kõrvalekalduvaid kaebusi kaaluda ka soolekasvajate vaatevinklist. Eriti kehtib see vere ja/või limaerituse, hootiste kõhuvalude ja häirunud sooletühjenemise kohta.
Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas. Kõikidest vähiliikidest nõuab ainult kopsuvähk rohkem ohvreid. Ka Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja haigestunute arv järjest suureneb. Samas on soolevähk üks paremini ravitav kasvajaline haigus, kui see avastatakse varakult.
Kolmandikul juhtudest avastatakse hilises staadiumis
Arsti juurde jõudes on peaaegu kolmandikul juhtudest kasvaja levinud algkoldest kaugemale ehk andnud metastaase. Samas on tegemist kasvajavormiga, mille avaldumisele kaebuste või halbade uuringutulemustena eelneb 10-15 aastane avastatavate ja ravitavate vähieelsete muutuste periood!
Kahjuks jäävad inimesed hiljaks arsti juurde pöördumisega. Oluline on teada, et varakult avastatud soolevähk on enamikel juhtudest ravitav. Sel aastal kutsutakse soolevähi sõeluuringule inimesi sünniaastatega 1954, 1956, ja 1958.