Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

UV-indeks tõuseb: kui suur on oht end ära põletada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Päikesepõletus võib olla väga valus ja tekitada nahale tõsise trauma.
Päikesepõletus võib olla väga valus ja tekitada nahale tõsise trauma. Foto: Caters News Agency/Scanpix

Soojad ilmad meelitavad paljud inimesed õue, aga kui unustada end tundideks randa päikest võtma või aeda askeldama, võib juba maikuus saada päikesepõletuse.

Nii esmaspäeval kui ka nädalavahetusel jäi UV-indeks alla 5, nädalavahetuse kõrgeim UV-indeks oli 4,8. See tähendab, et kiirgus on keskmisel tasemel. Õrna nahaga inimestel kulub UV-indeksi 4 puhul liigpõletuseni 35 minutit, tumedama naha puhul 50 minutit.

UV-indeks esmaspäeval.
UV-indeks esmaspäeval. Foto: Kuvatõmmis Tartu observatooriumi veebilehelt

Tartu observatooriumi teaduri Margit Auna sõnul võib UV-indeks neli või viis tekitada päikesepõletuse. «Kui olla rannas või päev otsa väljas, võib saada punetuse,» tõdes Aun. Tema sõnul on suveks küll suurem oht, aga see sõltub palju inimesest endast: milline on inimese nahatüüp, kui palju on ta sel kevadel juba päikesega kokku puutunud ja kui suur osa nahast on katmata.

Kui suvel soovitatakse vältida keskpäevapäikest, siis praegu selleks teaduri hinnangul veel põhjust pole. Küll aga tuleks mõelda päikesekaitsevahendite kasutamisele, eriti kui õues plaanitakse olla pikemalt. «Eestis on suvel päikeselistel ilmadel tavaliselt UV-indeks kuus või seitse. Rekord on üle kaheksa, aga see on vaid hetkeline, eritingimustes,» rääkis Aun. UV-kiirgus oleneb näiteks päikese kõrgusest, osoonikihi paksusest ja pilvedest. 

Piisavalt kreemi

Tartu Ülikooli nahahaiguste dotsendi Sirje Kauri sõnul peaksid päikesekreeme kindlasti kasutama inimesed, kellel on õrn nahk ja kellel tekib kergesti päikesepõletus. Samuti tasub tähelepanelik olla neil, kellel on varem esinenud päikesevalgusega seotud allergiareaktsioone. «Eriti ettevaatlikud peavad olema ebatavaliste sünnimärkide ja nahavähi anamneesiga inimesed,» ütles dotsent.

Päikesekreemid vähendavad päikesest tulenevaid vananemisnähte ja nahavähi ohtu kõikidel inimestel. Kreemi enda efektiivsus sõltub pakendile märgitud päikesekaitsefaktori suurusest. Päikesekreemi tegelik tõhusus oleneb aga hoopis sellest, kui paksult seda nahale määritakse. Soovitatav kogus on 32 grammi naistele ja 38 grammi meestele, mida saab võrrelda umbes kuue teelusikatäiega. Nahka tuleks päikesekreemiga määrida 30 minutit enne välja minekut. Kaur lisas, et kreemi kasutamise kõige suurem puudus ongi liiga väikese koguse kasutamine ja ebaühtlane nahale kandmine.

Tagasi üles