:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/14/7844381t1hd718.jpg)
Leetritesse haigestumist on võimalik vaktsineerimisega täielikult vältida. Eestlaste vaktsineeritus on puhangu ärahoidmiseks liiga väike ning kaitseta on valdavalt vaktsiinist loobunud vanemate lapsed.
Tellijale
Eestlaste vaktsineeritus on puhangu ärahoidmiseks liiga madal (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on sellel aastal teatatud kümnest leetrite juhtumist: kaheksa Saaremaal ja kaks Harjumaal. «Olukord on murettekitav, sest terviseameti andmetel on Eestis vanuserühmas 2–14 aastat vaktsineerimata 8 197 last ja vanuses 14 aastat 1126 last ning üle 60 protsendi nendest patsientidest asub Tallinnas. Meil on väga suurepärane puhangupinnas,» rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusarst Kadri Kõivumägi.
«Kuigi esimene diagnoositu oli Tais nakatunud Viimsi kooli õpilane, siis Saaremaal levivad juhud ei ole enam reisimisega seotud, vaid meie oma inimeste vahel levinud,» sõnas Kõivumägi. Tema sõnul tuleks ennast uuesti vaktsineerida kõigil, kes on saanud vähem kui kaks kolmikvaktsiini doosi.
Kuna tegemist on elus nõrgestatud vaktsiiniga, siis on sellel omad piirangud. «Elus nõrgestatud vaktsiini tegemisel võetakse viiruselt ära haiguse tekitamise võime. Tavainimesel, kelle immuunsussüsteem töötab võib halvimal juhul tekkida palavikureaktsioon, lümfisõlmede suurenemine, kuid muid tõsiseid kõrvaltoimeid ei ole,» seletas nakkusarst. Immuunpuudulikul inimesel võib vaktsiin haiguse vallandada, mistõttu praegu nõrgenenud immuunsusega patsiente ei vaktsineerita.