Neuroloog seletab: mida tunneb inimene migreenihoo ajal?

Migreen erineb «tavalisest» ehk pingetüüpi peavalust.

FOTO: Csaba Deli / PantherMedia / Csaba Deli

Migreenihoo ajal jääb elu inimese jaoks praktiliselt seisma, ta ei suuda täita oma töökohustusi ega veeta aega lähedastega. Teda vaevab iiveldus, oksendamine, valu- ja mürakartus. 

Eesti Peavalu Selts juhib juba seitsmendat aastat järjest tähelepanu laialt levinud terviseprobleemile – peavalule. Tänavu on peavalu päeva fookuses migreen – kõige sagedasem ja enam ühiskonnale maksma minev neuroloogiline haigus.

Eesti Peavalu Seltsi president, Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog dr Mark Braschinsky sõnul kannatab migreeni all umbes 25 protsenti naistest ja 10 protsenti meestest.

Arst kirjeldab, et migreen erineb «tavalisest» ehk pingetüüpi peavalust: «Sagedamini on see pulseeriv, tuksuv, enamasti valutab üks peapool. Tihti kaasuvad valuga kaebused: iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus,» seletas ta. Migreenihoo ajal ei talu inimene ka kergemat füüsilist koormust ning eelistab pigem lamada vaikses ja pimedas ruumis. Kui migreenihoogu ei ravita, siis kestab see vähemalt kolm tundi, aga reeglina mitte üle kolme ööpäeva, sõnas neuroloog.

«Migreenihoo ajal jääb inimese jaoks elu praktiliselt seisma – ta ei suuda täita oma töökohustusi ega veeta kvaliteetaega oma lähedastega. Maailma Terviseorganisatsioon on toonud välja, et migreen on üks enam elukvaliteeti alandavatest haigustest. Lisaks tunnevad patsiendid, et neid stigmatiseeritakse migreeni tõttu, näiteks on raskem tööd leida,» rääkis Braschinsky.

Peavalu seltsi juht kinnitab, et migreeni ravivõimalused on praeguseks tohutult arenenud ning oodatakse uudiseid uuest ravist. Neuroloogi hinnangul võib migreeni valdkonda hetkel pidada kõige kiiremini arenevaks neuroloogia valdkonnaks.

«Kõige olulisem on see, et valdkonna arengutest võidavad migreeni all kannatajad – toimiv ravi pole kaugel,» kinnitas Braschinsky.

Tagasi üles