/nginx/o/2018/02/16/7588865t1hcc3e.jpg)
Vähihaigeid ravimite rahastusega abistav fond «Kingitud elu» avaldab oma sotsiaalmeedia kontol Haigekassa juhi Rain Laane selgituse, kuidas täpselt kallite ravimite hüvitamine riigi poolt käib.
Haigekassa juht selgitab rahvasuus levinud müüti, et riik vähiravi ei toeta (1)
16. mai 2018, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuuleme sageli inimeste suust fraasi «riik ei toeta». Tegelikult ei ole see täpne. Riik on toetanud kõiki patsiente, kes lõpuks abipalvega fondini jõuavad, kuid lihtsalt teatud piirini. Sellest edasi on inimesed jäänud omapäi, tundnud ebaõiglust ja pettumust, kirjutab vähiravifond «Kingitud elu» sotsiaalmeedias.
2017. aastal panustas riik vähiravisse (ravimid+haiglaravi) kokku üle 100 miljoni euro. Vähiravifond panustas umbes 1,5 miljonit eurot, mis teeb meie «turuosaks» vähiravis 1-2 protsenti. Aga vähiravimitesse panustas riik umbes 25 miljonit eurot. Ravimite osas on seega fondi «turuosa» juba 5-10 protsendi vahemikus. Ja tundub, et edaspidi pigem kasvab veelgi.
Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, kes on praktiliselt fondi asutaja Toivo Tänavsuu naaber ning fondi püsiannetaja, selgitab:
«Haigekassa meeskond otsib igal aastal võimalusi ravimite eelarve suurendamiseks. Sel aastal oleme hüvitanud esimese kolme kuuga ravimeid kahe miljoni euro võrra rohkem kui eelmisel aastal.
Eelmisel aastal olid meil põhjalikud läbirääkimised konkreetselt mitme uue vähiravimi hüvitamiseks, mis on alates jaanuarist inimestele kättesaadavad: kaugele arenenud melanoom, metastaatiline neerukasvaja, hulgimüeloom, rinnakasvaja, eesnäärmekasvaja, munasarjakasvaja, leukeemia. Kuna ravimid on muutunud aina kallimaks ja neid tuleb turule aina rohkem, on vaja teha inimestele toimiva ravi tagamiseks põhjalik analüüs. Eelmisel aastal töötasime läbi 70 uue ravimi taotlust, mis tähendab järjepidevaid kohtumisi ja läbirääkimisi 20 erineva ravimifirmaga.
Jaanuarist alates on haigekassa juures (varem sotsiaalministeeriumi juures) ravimikomisjon, kuhu kuuluvad nii patsientide kui arstide esindajad. Koos arutame ja otsime võimalusi, kuidas Eesti inimestele võimaldada kõige vajalikumaid uusi ravimeid. Sinna kuuluvad lisaks meile ja ministeeriumile ravimiamet, Eesti perearstide selts, Eesti puuetega inimeste koda, Eesti patsientide liit, Tartu Ülikool, Eesti arstide liit. Me oleme käinud ka haiglates arstidele tutvustamas võimalusi, kuidas koostöös ravimeid lisada hüvitatavate nimekirja ja kuidas saame ravimeid hüvitada erandkorras. Koostöös saame muuta seda teekonda sujuvamaks.
Seni, kuni komisjoni töö kestab ja läbirääkimised ravimifirmadega õiglase hinna leidmiseks on pooleli, saame kindlasti omalt poolt rohkem panustada selgitustöösse, kuidas ja miks meie poolt ravimite hüvitamine nii on korraldatud. Meie tänane korraldus on välja töötatud just selleks, et kõikidel patsientidel oleksid võrdsed võimalused raskele haigustele vastu seista. Kui inimesed seda ei tunne, siis peame omalt poolt rohkem vaeva nägema, et neile oma põhimõtteid selgitada ja tagada turvatunne ka meie poolt.
Ma usun, et me oleme viimased seitse kuud liikunud õiges suunas. Suheldes ühiskonnaga oluliselt rohkem, mitte läbi vastandumise, vaid koostöö. Tehes läbipaistvaid otsuseid ning panustades läbirääkimistesse ravimitootjatega - nii saame lõpptulemusena ravida rohkem meie inimesi. Aitäh kõigile Eesti inimestele, kes läbi «Kingitud Elu» fondi ulatavad abikäe nende inimesteni, kelle ravi täna veel Haigekassa ei rahasta.»