Millistes toitudes peituvad kahjulikud transrasvad?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Transrasvade allikaks on koogid, küpsetised ja maiustused.

FOTO: Jiri Hera / PantherMedia / Jiri Hera

Maailma tervishoiuorganisatsioon soovib kunstlikud rasvad globaalsest toituvarust eemaldada 2023. aastaks, Eesti tegutseb kunstlike rasvade osas kooskõlas Euroopa Liiduga. 

Esmaspäeval algas WHO algatus REPLACE, mis annab juhiseid, kuidas transrasvad toidust eemaldada ning viia riigid transrasvu piiravate seaduste kehtestamiseni, vahendab CNN

Kunstlikud rasvad ehk transrasvhapped ei rikne nii kiiresti kui teised rasvad ning neid leidub margariinis, pakendatud toitudes ja kastmetes, friteeritud ja küpsetatud suupistetes. Transrasvad tõstavad halva ehk LDL kolesterooli taset, suurendavad südamehaiguse, infarkti ja teist tüüpi diabeedi riski.

Taimeõlisid ja neist tehtud margariine toodetakse rapsi-, soja-, maisi-, päevalille-, värvohaka jms seemnetest. Vastupidiselt võile või kookospähkliõlile ei ole neid õlisid võimalik toota lihtsa pressimise ja eraldamise teel, need tuleb taimedest keemiliselt ekstraheerida, desodoreerida, pleegitada, stabiliseerida. Antud protsesside tulemusena kaotavad rafineeritud õlid enamuse taimedes algupäraselt olnud vitamiinidest, fütotoitainetest ja antioksüdantidest.

Margariini tegemisel lisandub eelnimetatule veel ka hüdrogeenimine, sest vastupidiselt küllastunud rasvadele ei ole taimeõlid madalal temperatuuril tahked. Just hüdrogeenimise kõrvalproduktina tekivad palju kõlapinda leidnud kahjulikud transrasvad, mis kahjustavad rakumembraane, ummistavad artereid ja toovad kaasa vabade radikaalide tormijooksu meie kehas. 

«Transrasvu võib leiduda Eestis näiteks kondiitri- ja pagaritoodetes, küpsistes, vahvlites, kookides, popkornis,» rääkis Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Tiiu Rand. Müügipakendis toidu korral tuleb otsida koostisosade loetelust väljendit «osaliselt hüdrogeenitud», näiteks «osaliselt hüdrogeenitud palmiõli». Osaliselt hüdrogeenitud õli või rasva kasutamisel võib tootes sisalduda transrasvu, selgitas ta.

Võimalikud transrasvhappeid sisaldavad toidud on:

  • küpsetised,
  • küpsised,
  • kondiitritooted,
  • kiirtoidud,
  • valmistoidud,
  • osad margariinid.

Kui toode, mis sisaldab õlisid, aga on tahke või tema koostises on märgitud osaliselt hüdrogeenitud taimeõlid, siis selline toode võib, aga ei pruugi, sisaldada transrasvhappeid.

Need tooted on tavaliselt ka rikkad küllastunud rasvhapete, suhkru ja soola poolest ning seetõttu on soovitatav neid tarbida võimalikult tagasihoidlikult.

Allikas: Toitumine.ee

Euroopa Liidus on neljas liikmesriigis – Taanis, Austrias, Ungaris ja Lätis – kehtestatud transrasvade kogusele toidus piirmäär: seadusega on lubatud maksimaalselt kaks grammi transrasvu 100 grammi rasva kohta. Eestis ei ole transrasvhapete sisaldumine toidus või vastava toidu müük eraldi reguleeritud. Transrasvade koguse esitamine pakendil või tooteinfos Randi sõnul lubatud ei ole, samuti ei ole lubatud väita «transrasvade vaba».

Hetkel on selline üldine otsus Euroopa Liidus tehtud, rääkis Rand. «Transrasvu on kahte tüüpi – tööstuslikult tekkivad ja lisaks ka looduslikult mäletsejate organismis tekkinud ja teatud toitudes esinevad, näiteks inimese rinnapiimas, lehma-, kitse- ja lambapiimast toodetes ning –lihas,» seletas ta. Looduslikult tekkinud transrasvade kogust ei saa muuta, küll aga saab vähendada tööstuslikke transrasvu. Analüüsimeetodid transrasvade määramiseks on spetsialisti sõnul samad, seetõttu ei ole praktikas võimalik vahet teha, kas tegemist on loodusliku või tööstusliku transrasvaga.

«Eesti on seisukohal, et kõige tõhusam võimalikest toiduga saadavate trans-rasvhapete vähendamise meetmetest, on nende sisalduse reguleerimine toidus õigusaktiga Euroopa Liidu tasemel. Euroopa Liidu tasemel sellepärast, et mitte seada ühisel turul tegutsevaid tootjaid ebavõrdsesse konkurentsiolukorda,» sõnas maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Siret Surva.

Eesti, kui EL liikmesriigi, edasised sammud on seotud lähiajal Euroopa Komisjon poolt välja antava mõju analüüsiga, kus hinnatakse võimalikke parimaid meetmeid Euroopa Liidus tööstuslike transrasvhapete sisalduse piiramiseks toidus, rääkis Surva. «Näiteks piirata iseregulatsiooni või õiguslikult siduva meetme kaudu tööstuslike transrasvade sisaldust toidus, kehtestada transrasvade sisalduse kohustuslik märkimine toidu märgistusel,» sõnas ta. 

Tagasi üles