Vererõhu müüdid: kas vananedes on vererõhu tõus normaalne?

Vererõhku ei tasu mõõta iga päev, vaid kord nädalas. Foto: Dmitriy Shironosov / PantherMedia / Dmitriy Shironosov

Kõrgenenud vererõhk on kõige olulisem südamehaiguste, ajuinsuldi ja neeruhaiguste riskitegur. Õige eluviisiga on võimalik ka pärilikult kõrget vererõhku edasi lükata või vältida, juba tekkinud vererõhuhaigus on aga pöördumatu. 

Iga aasta 17. mail tähistatakse ülemaailmset kõrge vererõhu päeva. Kogu maailmas on rohkem kui 1,5 miljardit hüpertensiooni ehk kõrge vererõhu all kannatavat inimest. 2030. aastaks esineb kõrgvererõhktõbe 30 protsendil täiskasvanutel. 

Aastas diagnoositakse Eestis umbes 3000 infarkti, iga aastaga kasvab vererõhuhaigete hulk. Haigekassa andmetel diagnoositi Eestis 2012. aastal kõrgvererõhktõbi esimest korda 9307 inimesel. Eesti eakatel ulatub hüpertensiooni levimus üle 60 protsendi.

1. Müüt: kõrgvererõhktõbi on vältimatu

Kui teie veresugulaste hulgas on kõrge vererõhuga inimesi, siis kuulute riskirühma. See ei tähenda, et tõenäosus haigestuda on 100-protsendiline. Teie võimuses on terve eluviisi ja regulaarse kehalise aktiivsusega kõrge vererõhu avaldumist vältida või edasi lükata.     

2. Müüt: mida kõrgem on vanus, seda kõrgem võib olla vererõhk

Vanemaealiste veresoontele avaldab kõrgenenud vererõhk samasugust koormust nagu noorematelegi. Seega on ka kõrge vererõhuga eakatel risk südameinfarkti ja ajuinsuldi tekkeks. Vererõhu piirnormid kehtivad täiskasvanutele sõltumata vanusest.

3. Müüt: kõrge vererõhuga patsient peab iga päev vererõhku mõõtma

Kord nädalas vererõhku mõõta on piisav. Kõrgest vererõhust tingitud haigusmuutused kujunevad aastate jooksul, mitte päevade või nädalaga. Pidage vererõhupäevikut ja võtke päevik õe- või arstivisiidile kaasa, nii on spetsialistil lihtsam ravisoovitusi anda.    

4. Müüt: kõrge kolesteroolitase on tervisele ohtlikum kui kõrge vererõhk

Vastupidine olukord on sageli tõesem. Tähtis on hea ja halva kolesterooli suhe, mis määrab veresoonte seisundi ning riski saada südameinfarkt. Kõrge vererõhk tekitab veresoontes pideva stressi ja annab võimaluse halval kolesteroolil veresoone seintesse tungida ning seal aterosklerootilisi naaste tekitada.    

5. Müüt: kui mul tõesti on kõrge vererõhk, siis ma tunneksin end ju haigena

Hea enesetunne ei välista, et vererõhk on üle normi. Kõrget vererõhku kutsutakse ka vaikseks tapjaks: enamasti ei tekita kõrgenenud vererõhk tuntavaid sümptomeid, enesetunne on tavapärane ega sega igapäevast elu. Seetõttu on mõistlik aeg-ajalt perearsti juures oma tervist kontrollida.

6. Müüt: kui ma saavutan eesmärkvererõhu, siis olen tervenenud ja võin ravi lõpetada

Kõrgvererõhktõbi on enamasti eluaegne seisund, seda ei saa välja ravida, sest avaldumise ajaks on veresoonte seintes tekkinud pöördumatud muutused. Vererõhku saab õige elustiili ja ravimitega hoida hästi kontrolli all, et pidurdada veresoonte seisundi halvenemist. Normpiirides hoitud vererõhk tagab hea enesetunde ja võimaluse elada täisväärtuslikku elu.

7. Müüt: minu vererõhuravimid tekitavad halba enesetunnet

Kehval enesetundel võib olla mitmeid põhjuseid: muu haigus, ebakvaliteetne uni, halb ilm jm. Kindlasti rääkige sellest oma arstile, eriti vererõhu ravi algfaasis või ravimi muutmisel. Kui ravim põhjustab tõesti kõrvaltoimeid, siis on olemas veel mitmeid teisi võimalusi ja koos spetsialistiga leiate just teile sobiva ravimi.

Allikas: Trükis «Vererõhupäevik». Kirjastanud ja koostanud meditsiinikirjastus Celsius Healthcare OÜ. Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Vahendas Kliinik.ee