Aasta õde Irina Tohus: naised paluvad salaja meest tervisekontrolli kutsuda

Irina Tohus Foto: Eesti Õdede Liit

Aasta õeks valitud Irina Tohus usub, et inimesed peaksid arsti juures käima ka siis kui neil midagi viga ei ole ning arvab, et terviseküsimuste lahendamine peaks algama oma perearstist või -õest.

Eesti Õdede Liit andis täna oma 95. aastapäevale pühendatud konverentsil «Tervis kui inimõigus» üle aasta õe tiitli, mille pälvis enam kui 20 aastat õena töötanud Irina Tohus. Alates 1997. aastast töötab ta Põhja-Eesti regionaalhaiglas erakorralise kirurgia õena ja alates 2000. aastast ka Nõmme Perearstikeskuses OÜ Meditiim pere- ja terviseõena.

«Irina Tohus teeb oma tööd südamega ning on kolleegide ja patsientide seas väga hinnatud õde. Ta panustab aktiivselt tervishoiu valdkonna arendamisse,  osaledes valdkonna töörühmades ja juhendades üliõpilaste praktikaid. Lisaks kirjutab ta terviseteemalisi artikleid ning annab tervisehariduslikke loenguid,» ütles Eesti õdede liidu president Anneli Kannus.

Irina Tohus on Eesti õdede liidu liige alates 1997. aastast, kuuludes 2002. aastast ka pereõdede seltsingusse. 2018. aastal valiti Irina Tohus seltsingu esinaiseks ning ta tegutseb aktiivselt pereõdede koolituste korraldajana.

Millised terviseküsimused inimestele kõige enam segadust tekitavad?

Liialt tihti pöördutakse oma probleemiga eriarsti poole. Tegelikult ei pea minema, võiks alustada perearstist, pereõest ning sealt saab edasi minna, arvas ta. Võimalik on see, et inimene ei teadvusta endale kui suur probleem on või teisalt jälle peab seda liialt tähtsusetuks.

Patsiente võib eristada vanusegruppidena. Pensionärid ja eakad külastavad arsti rohkem. Keskealised töötavad inimesed ei leia nädala sees aega arsti juurde minna ning siis reedel löövad neil tervisehädad välja ja nad tormavad EMOsse. Tegelikult võiks perearsti juures lihtsamad asjad korda saada, näiteks kõrvade loputamine. Kõigepealt tulekski pöörduda perearsti juurde ning siis edasi eriarsti juurde.

Toon alati selle näite, et kellel on isiklik auto, teeb sellele igal aastal tehnilise hoolduse. Seda ta ära ei unusta, aga tervisekontrolli peale inimene ei mõtle. Tegelikult võikski ka niisama kontrolli tulla, mõõta vererõhku, kolesteroolitaset. Oleme niimoodi juhuleiuna isegi diabeeti avastanud.

Räägitakse tihti, et mehed ei hooli oma tervisest. Kas olete selle väitega nõus?

Meeste puhul on tihti märganud, et helistavad nende abikaasad või elukaaslased ja panevad mehele aja kinni või siis paluvad lausa mehele helistada ja kontrolli kutsuda. Aga siis ütlevad, et ärge öelge mehele, et nad helistasid.

Siiski näen, et meeste aktiivsus kasvab. Olen 18 aastat pereõena töötades märganud, et inimesed on hakanud oma tervisest rohkem hoolima. Seda just viimase viie aasta jooksul. Sellest teemast on hakatud rohkem rääkima, tervislik olemine on populaarsem. Kindlasti on sõeluuringud toonud rohkem inimesi perearstikeskusesse.

Milline on õdede roll Eesti tervishoius? Kas see võiks või peaks olema suurem?

Õdesid on hakatud rohkem märkama ning nende pädevus on suurenenud, võtame kasvõi retseptide pikendamise õiguse. Ütleks seda, et õed teevad palju neid asju, mis seadusega neile lubatud ei ole, aga olenevalt töökorraldusest me teeme neid. Näiteks arstitõendite välja andmine võiks olla seaduslikult õdedele lubatud.

Õdede põhiline roll on haiguste ennetamine, ennetustöö, tervisekasvatus ning krooniliste haigete jälgimine ja loomulikult kõik muu vajalik õendustegevus. Kui arst ravib ja võib-olla räägib keerulistes terminites, siis õe roll on patsienti nõustada ja aidata. Vahest tulevad patsiendid, kellel on lihtsalt mure hinge peal. Näiteks, ütlevad et ei saa viimasel ajal magada. Siis ma lihtsalt räägin temaga.