/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/18/7849717t1h2739.jpg)
Itaalias libastunud ja kaljult alla kukkunud Eesti autojuhi pere on sattunud keerulisse olukorda, sest pereisa oleks vaja tuua Eestisse ravile, kuid kuna tal puudus eraravikindlustus, siis perel tuleb leida 8500 eurot transpordikulude katmiseks.
Pere palub abi Itaalias jõekaldast alla kukkunud mehe Eestisse ravile toomiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie isa Urmas Villbach on kaugsõiduautojuht ning oli veoautoga parasjagu jõudnud 1. mail Põhja-Itaalia linna Udinesse. Pühade ajal ei saanud ta tööd teha ning nii otsustasid nad kolleegidega vabal päeval minna linna vaatama, kuhu olid peatuma jäänud,» kirjutab pere oma pöördumises.
Tavalisest jalutuskäigust jõe kaldal sai aga tragöödia, kui mees libastus ning kukkus kolme meetri kõrguselt jõesängi. Õnnetu kukkumise tagajärjel lõi ta pea nii tugevasti ära, et langes koomasse.
/nginx/o/2018/05/18/7849715t1h8379.jpg)
«Täname kolleege, kes koheselt tegutsesid, kutsusid kiirabi ja aitasid teda elustada,» kirjutab pere. Kiirabi viis mehe Udine haiglasse, kus tal tuvastati koljuluumurd, ajuverevalumid ja ajupõrutus ning ta pandi kliinilisse koomasse, kuna trauma oli väga suur. Mehele tehti operatsioon ning ta viibis paar nädalat hingamisaparaadi all. Nüüdseks on näha paranemismärke ja hingamisaparaat on eemaldatud.
Raha kodumaale sõiduks
«Praegu elame päev päeva kaupa, kuna pikemalt ei oska keegi prognoose anda, sest vaid aeg on see, mis näitab, kui kaua paranemisprotsess aega võtab.» Mees oleks võimalik tuua nüüd koju Tartu Ülikooli kliinikumi, kuid mehel polnud aga lisaks Euroopa ravikindlustusele erakindlustust, mis kataks transpordikulu. Seetõttu haigekassa tema Eesti haiglasse toomise kulu ei kata.
/nginx/o/2018/05/18/7849703t1ha860.jpg)
«Nii tuleb meil endal leida raha, et ta kiirabiautoga Tartusse tuua. See on väga kulukas 8500 eurot. Seepärast pöördume perega kõikide sõprade, tuttavate ja hoolivate inimeste poole, kellel on võimalus meid rahaliselt aidata. Oleme väga tänulikud, iga väiksemagi toetuse eest,» seisab pöördumises.
Mees oli renditöötaja
Urmas Villbachi tööandja oli perefirma Elur Grupp, kuid ta oli renditööjõud osaühingule Goldstern, kirjutab Sakala. Selle esindaja Kaspar Lill tähendas, et erakindlustus oli juhi enda vastutus. «Meiega on ta seotud niipalju, et on meie rendiautodega tööl käinud, aga tema tööandja ja see, kes palka ja makse maksab, on Elur Grupp,» sõnas Lill.
Urmas Villbach on vedanud Karksi motoelu ja aidanud rajada laste motokrossirada Ainja krossraja kõrvale. Ta on võtnud sõna kogukonna turvalisuse eest, kui piirkonnas käisid öösiti vargad masinaid ja kütust varastamas, lisaks seisnud omal ajal hea Karksi lasteaia remondi ja säilitamise eest.
«Asi ei olegi selles, kas ja kuivõrd aktiivne ta on olnud, vaid et inimest ja perekonda tuleb aidata,» ütles Mulgi vallavanem Peeter Rahnel ja lisas, et inimest peab ikka õnnetuses aitama. «Ma arvan, et arutame seda oma lähimal istungil,» lausus ta.
Transpordile kuluva summa suurusest kuulis ta esimest korda ajakirjanikult ning nentis, et see on perekonnale arvestatav väljaminek. «Isiklikult arvan, et vald kindlasti toetab ja see raha tuleb võtta reservist, aga peame vallavalitsuse istungil kaaluma, kas me anname ja mis me anname,» rääkis ta, kuid toonitas, et isiklikult arvab ta, et seda tehakse.
Haigekassa pressiesindaja Liis Hinsberg
Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus (lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis) vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega. Vajaminevaks arstiabiks loetakse teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist.
See võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt või õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus. Lisaks on veel üksikud teenused, mida loetakse samuti vajaminevaks arstiabiks. Need on hapniku- ja dialüüsiravi ning keemiaravi. Nende raviliikide puhul tuleb enne teise riiki suundumist mõne sealse haiglaga kokku leppida, et selles haiglas oleks võimalik vajalikku teenust patsiendile sobival ajal osutada.
Haigekassa katab välisriigis saadud raviteenuste meditsiinilised kulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud, sõidukulud jms.
Miks on reisides vaja ka erakindlustust?
Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb mõned tasud nagu visiiditasu ja voodipäevatasu asukohamaa hindade järgi. Neid tasusid ega riikidevahelise transpordi kulusid haigekassa ei korva.
Lisaks tuleb Euroopa ravikindlustuskaardi alusel arstiabi saamiseks pöörduda sealse riigi ravikindlustusega seotud raviasutusse, mitte erakliinikusse. Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riikliku ravikindlustusega seotud raviasutustes.
Seega ei kata kaart erahaiglas tekkinud kulutusi. Need kulud võivad aga ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Seetõttu soovitame enne reisile minekut alati lisaks ka erakindlustuse vormistada. Erakindlustus, sõltuvalt kindlustusleppest, katab üldjuhul ka need kulud, mida haigekassa ei kata.
Erakindlustus tuleks kindlasti hankida ka liikmesriikidest väljapoole reisides, kus Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti ning kus toimunud õnnetuse korral tuleks patsiendil ka ravikulude eest ise tasuda.