/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/10/24/5996465t1h2d16.jpg)
Pahatihti avastatakse eestimaalastelgi mitmikkasvajad, sealjuures avaldub uus vähk pisut sagedamini just rinna- ja soolevähi patsientidel.
Üks pahaloomuline kasvaja ei välista teise ega kolmandagi teket
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmikkasvaja näol on tegu juhuga, kus ühel inimesel esineb mitu pahaloomulist kasvajat. Eesti kliiniliste onkoloogide seltsi juhi dr Jana Jaali sõnul on teada, et Eesti elanikkond vananeb ning pahaloomulisi kasvajaid diagnoositakse üha rohkem.
«Samas ei olda väga kursis sellega, et rohkem kui pooled vähihaiged saavad ravi järel terveks ning kui üks pahaloomuline kasvaja on välja ravitud, ei tähenda see seda, et inimene ei võiks saada ka teist, kolmandat, neljandat või isegi viiendat pahaloomulist kasvajat. Kuna ka mitmikkasvajate ravi ja nendest tervistumine sõltub varasest avastamisest, tuleb seda probleemi laiemalt teadvustada,» selgitas dr Jaal.
/nginx/o/2018/01/22/7505421t1hc0b0.jpg)
Onkoloogid analüüsisid Eesti Vähiregistri andmeid ajaperioodil 1995-2015 ning selle valguses selgus, et mitmikkasvajad esinevad üsna sageli. Dr Jaali sõnul tekivad kõikide pahaloomuliste kasvajatega patsientidest ligi seitsmel protsendil uued vähid, kuid see sõltub palju ka konkreetsest paikmest. Näiteks esineb rinnavähiga patsientidel mitmikkasvajaid 11 protsendil, kuid soolevähiga haigetel lausa 15 protsendil, tõi arst välja.
Dr Jaali sõnul esineb mitmikkasvajatega patsientide hulgas ka pärilikke sündroome, näiteks BRCA1 ja BRCA2 geenimutatsioonid rinnavähiga patsientidel ning Lynchi sündroom jämesoolevähiga patsientidel. Sellegipoolest on pärilikkusega seotud mitmikkasvajad suhteliselt väikese osakaaluga.
«Valdaval enamusel mitmikkasvajatega haigetest siiski pärilikku eelsoodumust ei esine ning uute kasvajate teke sõltub eelkõige tavapärastest vähi riskiteguritest (vanus, suitsetamine, alkohol, vähene füüsiline aktiivsus, vähe puu- ja juurvilju sisaldav dieet) ja keskkonnateguritest (radoon, päikesekiirgus),» rääkis Jaal.
Täna kogunevad arstid Tartus toimuvale onkoloogiakonverentsile «Üks inimene-mitu vähki», kus tutvustatakse mitmikkasvajate esinemissagedust Eestis aastatel 1995-2015, käsitletakse mitmikkasvajate pärilikke aspekte ning kliinilisi probleeme.