Mis peitub vistriku sees ning miks põletik selle pigistamisega halveneb?

Vistrik. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Igaüks teab, et vistriku pigistamine teeb asja hullemaks, kuid ometi kipuvad küüned ikka punni külge minema. Teeme selgeks, mis peitub punni sees ning miks see ikkagi rahule jätta tuleks.

Valge mäda, mis pigistatud punnist välja tuleb, koosneb bakteritest, surnud naharakkudest, valgetest vererakkudest ja rasust, vahendab Business Insider. Soodsate asjaolude korral suudavad need neli komponenti tekitada põletiku, mis terve vistriku ümbruse valulikuks teeb ja punaseks värvib.

Nimelt peituvad igas nahapooris rasunäärmed, mis toodavad õlise konsistentsiga rasu. Rasu hoiab näo- ja peanaha tegelikult niisutatuna ega pole sugugi halb asi. Rasu annab energiat ka bakteritele nimega Propionibacterium acnes, kes tavapäraselt elavad rahulikku elu nii nahapinnal kui ka naha all.

Puberteedi ajal ning aknega kimpus inimestel on rasunäärmed tihti aktiivsemad ning toodavat üleliigset rasu, mis võib nahapoorid ummistada. Selline poor muutub bakteritele väga meelepäraseks elukeskkonnaks – kui bakterite hulk seal mitmekordistub, käivitab see kehas justkui alarmi. Keha lähetab ohukohta valgeid vererakke, et ebatavaliselt suure bakterihulga vastu võidelda. Siiski muutub kõige selle tagajärjel piirkond põletikuliseks, tursub üles ning värvub punaseks. Nii tekibki vistrik.

Kui sellise punni kallale sõrmede ja küüntega lähed, avaneb vistriku sisse justkui värav, mis lubab siseneda kõigil sõrmedel pesitsevatel bakteritel. Need võivad nakatunud koha valulikkust ja põletikku veelgi hullemaks teha ning selle kestvust pikendada. Seega tasub sõrmed tüütust vistrikust siiski eemale hoida.